Vene majanduses toimub areng samas suunas, nagu on juba toimunud Eestis. Hansapanga juhatuse esimehe Indrek Neivelti hinnangul pole kiirest kasvust huvitatud Eesti ettevõtjatele paremat turgu kui Venemaa loodepiirkond.

Kas poliitikaanalüütikute ja ühiskonnategelaste jutud, et demokraatia teeb Venemaal vähi-käiku, pole pannud Hansapanka kõhklema seal äritegemise perspektiivikuses?
Karta, et Venemaa loobub turumajandusest, pole põhjust – keegi ei taha seal tagasi vorstijärjekordi ega silte “liha ei ole”, kõik tahavad kaubanduskeskusi nagu kapitalistlikes maades, kõik tahavad tarbida.

Arvan, et üldiselt näevad eestlased Venemaa majanduslikke olusid liiga mustades toonides. Lehed avaldavad Venemaast põhiliselt negatiivseid lugusid. Eestlastel oleks nagu mingi sisemine sund sellest maast ainult halba arvata.

Tegelikult ei ole Venemaa majanduslik olukord halb. Vene majanduses toimuvad samasugused protsessid, nagu on toimunud Eestis, mõnes regioonis kiiremini, teises aeglasemalt. Muidugi on igal riigil oma eripära ja Venemaa puhul on ka mastaabid teised, aga arengusuund on sama.

Kas Hansapank peab likviidsuskriisi, mis hiljuti tabas paljusid Vene pankasid, oma Vene-suunalisele tegevusele ohuks või võimaluseks?

Vene panganduse praegune seis ei tee meile muret ega sunni plaane muutma.

60 protsenti Vene elanikkonna hoiustest on Sberbankis ja selle panga seis on kindel. Isegi kui paar väiksemat panka läheb pankrotti, ei mõjuta see oluliselt kogu turgu. Ma ei nimetaks praegust olukorda kriisiks, Venemaa Keskpank on sealses panganduses toimuvaid protsesse viimastel aastatel väga targalt juhtinud.

Vene pangandus on praegu umbes samas seisus nagu Eesti pangandus 1997. aastal. Neil on kõik pangatooted olemas: krediitkaardid, internetipangad, eluasemelaenud, tarbimislaenud, kogumispension, varahaldus… Aga tarbijad ei ole veel harjunud neid kasutama, see on Vene ja Eesti panganduse erinevus.

Kas see, et kaks väga suurt panka – Sberbank ja Vneštorgbank – on Venemaal endiselt riigi omanduses, segab seal erapanganduse arendamist?

See, et riigile kuuluvad pangad, pole Euroopas tegelikult haruldane. Näiteks Saksamaal on suur osa pangandusärist endiselt liidumaadele kuuluvate pankade käes. Tegemist ei ole olulise probleemiga.

Milliseid näitajad Hansapank Vene-suunalise tegevuse arendamisel jälgib? Mida käsitate punase, mida rohelise värvina?

Kõige tähtsam indikaator on meie jaoks inimeste hoiak. Viis-kuus aastat tagasi oli Vene äris hästi palju segadust ja populaarne oli n-ö tempude tegemine. Praegu on selgelt näha, et ühiskond korrastub. Ausa äri ajamine on muutunud populaarseks.

Kuidas mõjutab Hansapanga Balti-päritolu tema tegevust Venemaal?

Meie kliendid on põhiliselt ettevõtted Venemaal äri ajavad Balti ja Skandinaavia firmad, Baltimaadega äri ajavad Vene firmad  ja nendega suhtlemisel pole päritolu probleemiks. Meie niis ei saa öelda, et Vene turul pole eestlane olla uhke ja hää.

Tervest Vene turust moodustab Hansapanga praegune nišš küll väikese tüki, aga meie jaoks on see piisavalt suur. Jaeturul tegutsejat võib Eesti või Läti päritolu küll segada. Ent praegu Hansapank Venemaal jaepangandusse laieneda ei kavatse.

Kas aeg-ajalt hoogustuvad Vene propagandarünnakud rahvusvähemuste õiguste jms küsimustes segavad Hansapanga tegevust?

Meie äri see ei mõjuta, sest  nagu öeldud  Hansapank ei tegele Venemaal jaeklientidega. Meie kliendid on kahe jalaga maa peal, nad ei lase ennast kõrvalistest asjadest mõjutada. Ka klientide enda äri ei mõjuta propagandasõda eriti, sest neilgi pole Venemaal laialdast jaeäri.

Kui juba lähed sellisele turule nagu Venemaa, siis peab sul olema pikaajaline plaan, mida päevapoliitikal ei tohi lasta mõjutada. Päevapoliitikal on ühel päeval negatiivne, teisel päeval positiivne varjund, aga meil on selge siht ees ja selle suunas läheme me varjunditele vaatamata. Praegu Venemaalt tagasi tõmbuda oleks sama hea, kui et oleksime Eesti-Läti kilusõja pärast Lätis tegevuse lõpetanud.

Ka segadus vagunite maksustamise küsimuses kuulub samasse klassi ega mõjuta oluliselt Hansapanga äritegevust.

Kas võib öelda, et Hansapanka ei häiri Venemaal mitte miski?

Häirima on vale sõna. Tegu on teistsuguse kultuuriga ja kes tahab seal tegutseda, peab lihtsalt arvestama sealse kultuuri eripäraga.

Kas see tähendab, et soovitate Eesti ettevõtetel Hansapanga jälgedesse astuda?

Sõltub ettevõttest ja tegevus-alast, aga igal juhul on Venemaa näol tegemist väga huvitava turuga. Mõelge kas või sellele, et meist 300 km kaugusele jääva Peterburi ostujõud on umbkaudu sama suur kui Baltikumil kokku. Mõelge sellelegi, et kui EL-i turg kasvab inflatsiooni arvestades 3-4 protsenti aastas, siis Venemaal kasvab tarbijaturg aastas 20 protsendi ringis. See tähendab, et kasvamiseks ei pea Vene turul tegutsev ettevõte nägema vaeva teistelt turuosa äravõtmisega, tal on võimalik kasvada jõudsalt koos turuga.

Kas ei peaks kartma kriise, nagu oli 1998. aasta oma?

Ma ei väida, et Vene majandust ei või tulevikus tabada tagasilöögid, kuid praegust asjade seisu arvestades pole põhjust neid paaniliselt karta.

Pealegi pole alternatiivid, kust Eesti ettevõtja võiks kiiret kasvu otsida, sellest paremad. Et Aasia turul läbi lüüa, peab ettevõte olema väga suur näiteks Nokia müüb Aasias telefone, kuid keskmise suurusega Soome firmad (mis Eesti mõõtkavas on ülisuured) piirduvad põhiliselt lähituruga. Teiseks on eestlastel Venemaast võrreldamatult paremad teadmised kui Aasia maadest.

Kui püsiv eelis on need teadmised? Kas nad Euroopaga integreerudes kaotsi ei lähe?

Alla 30-aastaste eestlaste teadmised ja arusaamine Venemaast ei erine keskmise sakslase või rootslase omast. Aga see ei ole paratamatu, et 20 aasta pärast Eestis Venemaa asjatundjaid enam ei leidu. Näiteks Soomes pööratakse Vene majandusele palju suuremat tähelepanu kui meil – tehakse põhjalikke uuringuid, kirjutatakse pikalt-laialt ajalehtedes ja ajakirjades. Kui Soomest eeskuju võtame, siis meie Venemaa-tundjad välja ei sure.

Millega võiksid Eesti ettevõtjad Venemaal läbi lüüa?

Universaalne eelis, tänu millele Eesti ettevõtjad võiksid Vene turul läbi lüüa, on oskus tööd euroopalikult, s.o efektiivselt korraldada. Samal ajal on väga tähtis valida tegevuseks konkreetne ni Eesti ettevõtted pole nii võimsad, et suudaksid Venemaal läbi lüüa strateegiaga, mis võtab sihikule kogu turu. Selles mõttes on meil tegelikult vale rääkida Vene turust. Eesti ettevõtjail oleks õigem rääkida Pihkva, Novgorodi, Peterburi turust, suurematel võib-olla ka Moskva turust.

Esialgu ekspordivad ettevõtted, mis Vene turu sihikule võtavad, sinna Eestis toodetud kaupa. Arvestades seda, et ajapikku müügimaht kasvab ja et Venemaa ajab protektsionistlikku majanduspoliitikat, leitakse mingil hetkel, et mõistlik on viia Venemaale mineva kauba tootmine üle Venemaale. Ja kui tootmine Venemaal on käima lükatud, tekib ettevõtjal küsimus: milleks meile see väike tootmisüksus Eestis? Ennustan, et Eesti ettevõtted, mis praegu Vene suunal tõsiselt tegutsevad, jõuavad sellise küsimuseni viie kuni kümne aasta pärast.

Viide:http://www.epl.ee/artikkel/270847