Viimast nädalat Hansapanga juhatuse esimehena töötav Indrek Neivelt eelistab küll Eestis toodetud toidukaupa, aga keeldub töötamast Eesti avalikus sektoris. See oleks kiireim ja kergeim viis oma maine kaotamiseks.

Indrek Neivelt, lõite selja sirgeks ja lahkusite pangast, mida rajasite selle esimesest päevast. Kas eelistate eestimaist?

Eestimaist toidukaupa küll. Poes tõstan tihti korvi Eestis toodetu. Eelkõige seepärast, et siin tehtu on hea ja maitsev.

Eestimaisesse pangandusse puutuv on raskem.

Olete viimastel päevadel naerune. Kas lahkumisotsus tegi enesetunde lahedamaks?

Jah. Tunnen, et pole enam vastutust ega muresid.

Võinuksite ju nõukogus edasi töötada nagu Ühispanga juhtki.

Mulle sellist pakkumist ei tehtud. Ja ma poleks ka vastu võtnud. Kui ollakse sajaprotsendiline tütarfirma, siis nõukogul sisulist vajadust pole.

Pooldasite varem tuliselt välisinvesteeringuid. Kas nüüd arvate teisiti?

Teatud ajal on ilma välisinvesteeringuteta väga raske areneda. Tänaseks on see aeg möödas ja ma arvan teisiti. Ja mitte oma lahkumise pärast.

Rahvuslikke ettevõtteid tuleks enam endale hoida. Leedulased on meist kangemad, hoiavad oma firmadest, ei müü neid. Ja ettevõtted arenevad!

Kas Eesti oma pank on võimatu?

Ma ei ütle ei. Aga see on raske. Eestimeelsus võib olla tugev, aga nii odavat laenu, kui praegu antakse, pole võimalik kasumlikult anda. Järelikult: kas inimesed on nõus Eesti oma pangast kõrgema protsendiga laenu võtma? Või omanikud nõus peale maksma?

Uues pangas tellerina saaksite hakkama?

Kohe ei saaks. Aga küll ma õpiks. Kogu aeg õpin pisikesi asju. Elu ongi üks õppetund.

Olete 38aastane. Kas vara polnud pangast lahkuda?

Ema arvas samuti. Aga pensionini poleks ma saanud Hansapangas ametis olla. Seepärast pole vahet, kas ma lahkun 38-, 39- või 40aastasena.

Mille järele kõige enam igatsema hakkate?

Meil on väga toredad eri rahvustest inimesed, kellelt igaühelt on palju õppida. Nendest hakkan puudust tundma.

Suurest palgast mitte?

Saan hakkama tunduvalt väiksema summaga kui praegu.

Mis aga palka puutub, siis kõik minu Läti, Leedu ja nüüd ka Venemaa kolleegid Hansapangas naeravad, et olen nii odav mees. Ükskõik mis ilmakaare poole minna, saab ettevõtte juht, kellele allub 6200 töötajat ja kelle ettevõte töötab nii tulemuslikult, tunduvalt rohkem palka kui mina.

Mida raha tähendab pärast pikki panga-aastaid?

Raha mõiste on abstraktseks muutunud. Miljonid ja miljardid. Vaatan pigem, kuidas eri valdkondade kasvud välja näevad.

Laenukomitees püüdsin raha-asju kujutada nii, et kui laenu küsinud firma pilbasteks lendaks – mis siis järele jääks? Palju pank siis raha kaotaks?

On pangajuht nagu laevakapten, kes viimase ja otsustava otsuse teeb?

Viimane sõna on ikka juhil, on see siis laeva- või pangajuht. Pangas on enamik otsuseid aga laenuotsused ja need teeb kliendihaldur. Komitee vaatab asja vaid igaks juhuks üle.

Millised olulised tööd pangas pooleli jäid? Venemaa-projekti lõpuleviimine?

Kui midagi pooleli ei jää, on see selge märk loorberitel puhkamisest ja sellest, et oleks pidanud juba varem lahkuma.

Vene projekti vedaja Druvis Murmanis on väga hea juht.

Teid on nimetatud üheks mõjukamaks juhiks Eestis. Kas olete püüdnud midagi mõjutada?

Pigem on mõjukus suur vastutus kui võimalus midagi muuta.

Oma väljaütlemistes tuleb olla väga tasakaalukas.

Teid on kutsutud esinema globaalsetel ja nn visiooni-teemadel. Olete siis endas kahelnud?

Kui siin endas ei kahtle, tuleb arsti poole pöörduda. Samas peab esinemine olema kindel, et seda tõsiselt võetaks.

Pangahärra kohta olete küllalt tagasihoidliku välimusega.

Ma ei näe tõesti rikkuri moodi välja. Mis imago kujundamisse puutub, siis mingit klouni pole ma nõus mängima. Igaüks peab olema tema ise, oma otsustes siiras ja vaba. Mulle pole vaja Gucci kingi, kõrvarõngast ega värvitud pead.

Pea on teil hall. On see pärilik või murede tulemus?

Eelsoodumus halliks minekuks, teisalt ka mured. Osa inimesi võtab neid kergelt. Mina nii ei suuda.

Olete sündinud maal. Kui palju olete maamees?

Maamees on mees maal, kes elatab end maatööst. Maamees pole see, kes elab linnast väljas ja käib linnas tööl. Seega ei saa ma end maameheks lugeda.

Kui palju jõuab end maatööst elatavaid mehi panka laenu küsima?

Laenukomiteesse jõudsid viimastel aastatel laenud, mis ulatusid üle 100 miljoni krooni. See ise näitab, et maamajandusega ma palju kokku ei puutunud. Nii et – pigem pole ma maaeluga kursis.

Kunagi siiski küsis vanaisa teilt maamajanduse kohta arvamust?

See oli 1980. aastate keskpaigas, kui Tallinna Tehnikaülikoolis õppisin. Vanaisa küsis, et sina, Indrek, õpid seda majandust, ütle, kuidas on võimalik, et talumehe elu praegu nii hea on, parem kui kunagi varem? Pead mõnda lehma või pulli ja tulu tuleb!

Mida ma vanaisale, kunagisele talumehele, vastata oskasin? Nüüd olen aru saanud, et elu areneb tsüklite kaupa. Sotsialismi lõpuajal oli põllumajanduses tulus aeg, samas oli tegelikkus moonutatud. Inimesteni jõudis valeinfo, et kahe lehmaga võibki hakkama saada. Just niisugused talumehed kannatasid kõige rohkem, kui tingimused muutusid.

“Nii ei saa majandada,” ütles ka mu isa, kui nägi 80date lõpul telerist talumeest hanguga heina tegemas.

Usute maaelu uude tõusu?

Usun. Ratsa rikkaks ilmselt ei saa, aga ennast korralikult ära elatada on kindlasti võimalik.

Võimu haaravad suurfirmad ja väliskapital. Kas väiksemal on üldse kohta?

Mida suuremad on suured, seda rohkem mahub nende vahele väiksemaid. Nende loomiseks on vaja ideid ja tahtmist. Kõik ülejäänu on hangitav.

Kas pangandus teeb endiselt ratsa rikkaks?

Tänapäeval noored enam panka nii väga ei trügi, pankur on taas ametnik, kes tegutseb oma konkreetses valdkonnas. Areneb aga maamajandus.

Hansapanga aktsiate eest sai hulk inimesi hulga raha. Kui palju sellest jõuab Eesti majandusse? Mõni aktsiamüüja nagu polnukski rõõmus suure raha üle?

Tõesti võib isegi vihale ajada, kui keegi saab paarsada miljonit krooni ja polegi õnnelik.

Kuue viimase aasta jooksul kasvas Hansapanga aktsia hind 17 korda. Selle üle oldi väga rõõmsad ja muret investeerimise üle suurt polnud.

Aga nüüd? Kui hakata uusi firmasid looma ja neisse paigutada korraga 5–10 miljonit krooni, peab leidma paarkümmend projekti. See nõuab suurt haldamisaparaati.

Mingi osa sellest rahast Eestisse jääb. Ligi 500 Eesti eraisikut ja ettevõtet sai ju aktsiatest miljon ja rohkem krooni.

On panga müük tükk Eestimaa mahamüümisest?

Kui me raha siia investeerime, siis pole. Kui me vahetame selle välismaise alkoholi ja värvilise traadi vastu, siis küll.

Olete ennustanud nn lauge aja tulekut Eesti majanduses. On see käes?

Veel mitte. Praegu kasvame suuresti tänu laenude kiirele kasvule. Kui laenud ei kasva, hakkab laugem aeg. Paar aastat läheb selleni veel aega.

Hansapank õhutab kinnisvara tagatisel tarbimislaenu võtma. Kuidas te seda hindate?

Pärast majanduslangust lakuvad pankurid paar aastat haavu. Siis hakkavad analüütikud ja konsultandid rääkima, et pangandus on majandusharu nagu iga teinegi.

Alguses on see jutt kurtidele kõrvadele, siis hakkavad konservatiivsemad pankurid – kas vabatahtlikult või mitte – lahkuma. Lõpuks toimub aktiivne müük kuni käib laks ning kogu tsükkel hakkab jälle otsast peale.

Proovisime hoida konservatiivset joont, aga kaotasime turgu. Kui meie niisugust laenu ei annaks, teeks seda teised.

Mõni aasta tagasi tekkis teil eriarvamusi maksuametiga. Olete tekitatud kannatused andestanud?

Mul ei ole kommet kellegi peale viha kanda. See oleks tervisele liiga suur koormus.

Olete kindlalt lubanud, et ei lähe poliitikasse. Miks?

Mul on ühiskonna heaks töötamiseks teadmised, kogemused, sidemed, energia.

Aga ma ei taha avalikku sektorisse minna, sest olematutest probleemidest tekitatakse võimalus üksteisele ära panna.

Avalikus sektoris võid kõige kiiremini kaotada oma maine, saada rahva silmis lolliks või pätiks. Kui eksid väiksemagi reegli vastu, võidakse jõuda kriminaalasjani. Ühesõnaga – käib üleüldine ärapanemine.

Võib siin ka ajakirjandusele midagi ette heita?

Eesti riik on ju nii väike, et siin pole õieti kellestki ega millestki midagi kirjutada. Toimub väga vähe asju ja saab edaspidi veelgi vähem toimuma.

Kas on teada, kuidas panga omanikud teid tehtu eest tänada kavatsevad?

Hannes Tamjärv tänas mind ja see oli väga liigutav. Oli teisigi helistajaid või kirjutajaid, ka Swedpanki nõukogu esimees.

Viide: http://paber.maaleht.ee/print.php?page=&grupp=artikkel&artikkel=2637