Jõudmaks kõrgemale kui 75% Euroopa Liidukeskmisest elatustasemest vajab Eesti majandus tõsiseid muutusi, usub Arengufondi nõukogu esimees Indrek Neivelt.

Kuidas Eesti majandusel praegu läheb?

Mis asi on üldse Eesti majandus? Kõik räägivad mingisugusest Eesti majandusest, aga keegi ei räägi, mis päriselt toimub. Eesti majandus on osa Euroopa majandusest ja erinevates majandusharudes läheb erinevalt. Me sõltume ikka peamiselt välisteguritest. Siseturust sõltub ju tegelikult väiksem mitte suurem osa majandusest vaid. Probleemiks on, et peamiselt räägitakse muna ja piima hinnast poes või kütuse hinnast.

Tegelikult aga toimuvad huvitavad protsessid. Lihtsa krediidi aeg on läbi ja Eestis hakkab toimima turumajandus, mida viimastel aastatel pole olnud. Turumajandus on see, kui rahast on puudus ja sa pead valikuid tegema. Meil oli raha käes praktiliselt niisama ja seda piiramatus koguses. 4%line intress on tegelikult ju sama hea kui mitte midagi. Kui raha on vähe, siis inimesed kaaluvad rohkem, mida nad sellega teevad. Viimastel aastatel investeeriti raha kõvasti ja nende investeeringute otstarbekus tuleb välja alles lähitulevikus. Suurest laenamisest tulenev kasv andis poliitikutele võimaluse rääkida ka suurest majanduskasvust.
Kogu aur on läinud kinnisvaraga tegelemisele. Paljudel ettevõtetel on läinud liiga hästi, nad pole piisavalt pingutanud ja tulevikule mõelnud.

Seega on jutt Eesti majanduskasvust lihtsalt suur mull?
Jah, see on suur mull. Kui laenuportfell kasvab aastas 30% SKP-st ja jooksva konto puudujääk on 15%, siis see on tõepoolest paras mull. Maailma ajalugu näitab, et kergesti kättesaadavad laenud ning laenude kiire kasv lõppevad alati ühes kohas. Varsti saame näha, mis hakkab juhtuma. Seda, et samamoodi ei saa jätkata, oli näha juba rohkem kui aasta tagasi. Aga siis ei olnud kuulajaid. Oldi justkui edust joobunud.

Majanduse tugisambaks peaks olema eksport. missugune on meie hetkeseis ja kuidas eksportivatel ettevõtetel läheb?
Eksportivatel ettevõtetel läheb järjest raskemaks. Eksport jaguneb kolme ossa: turism, tööstus ja transiit.
Soome ostuturistid moodustavad Eestit külastavatest turistidest 70%. Kuna hinnaerinevused Eesti ja Soome vahel järjest vähenevad, siis paratamatult kahaneb ka soomlaste huvi siia ostma tulla.
Allhange moodustab valdava osa Eesti tööstusekspordist ning neid ettevõtteid, kes tegutsevad välisturul oma kaubamärgiga, ei ole meil ju kuigi palju. Seoses palkade tõusuga on ka allhange surve all, sest odavam on toota hoopis kusagil mujal. Näiteks tekstiilisektor ei anna kolme aasta pärast kindlasti niipalju tööd, kui praegu.
Transiit tuleb meil ainult Venemaalt ja meie peaminister on teatanud, et transiiti pole meile vaja.
Käin seoses tööga igal nädalal Peterburis ja olin kevadeni täiesti kindel, et järgmine turistide voog Eestisse tuleb sealt. Mõelge ise, viis miljonit inimest, lisaks poolteist miljonit oblastist. Ostujõud kasvab aastas kakskümmend protsenti ning Eestis on kõik kunagi varem käinud. Kogu Narva-Jõesuu oleks võinud sanatooriumeid täis ehitada.

Mida „pronksiöö” Eesti majandusele tähendab?
Tänavune majanduskasv tuleb seetõttu vähemalt 2% võrra väiksem, see on 4-5 miljardit Eesti majanduse kogutoodangust ja poolteist miljardit riigieelarvest. Ja see on vaid ühel aastal, sama kordub ka järgmisel ning ülejärgmisel aastal. Lisaks tuleb hakata riigil varsti üleval pidama Eesti Raudteed. Tallinna Sadamal nii suurt probleemi ei ole, sest üldkulud on väiksemad.

Venemaa arendab oma sadamaid ja on lubanud ka varem transiidi sinna suunata.
Seda küll, aga see poleks siis nii järsult toimunud. Kui vaadata üldpilti, siis Eesti on Euroopa mõistes perifeeria –  ääremaa. Eesti mõistes asume kusagil Räpina kandis. Andku mulle sealsed inimesed andeks, aga seal on samad probleemid, mis Eestil Euroopas. Inimesed lähevad ära: Põlvasse, Tartusse või Tallinnasse.
Meie eksport peab kasvama. Soodustada tuleb kas tehnoloogilist arengut või tuleb ära kasutada oma asukohta. Meil on soodne asukoht transiidiks, aga selleks vajame ka häid suhteid naabritega.

Mis tänase maailma majandust peamiselt mõjutab?
Põhiküsimus on selles, et kui Ameerikas tarbimine väheneb, siis kas Hiina ja India kasvav tarbimine korvab selle. Praegu tõusevad seal regioonis, kus on kokku 2,7 miljardit inimest, palgad ja hinnad ning sarnaselt meile on tekkinud ka kvalifitseeritud tööjõu puudus.
Olukord on tegelikult maailmas soodne ning seda kinnitab ka see, et mullu kasvas maailma majandus 6% võrra. Meie naabrite soomlaste majandus kasvas näiteks 5,5%.
Viimased viis aastat on olnud maailma majanduses parim aeg pärast Teist Maailmasõda.
Loomulikult peab jälgima, mis toimub praegu maailma rahaturgudel ning milline on selle mõju reaalmajandusele.

Kenad numbrid. samas muudavad need Eesti tõusmise Euroopa viie rikkama riigi hulka keeruliseks, sest järele ei oota meid keegi.
Hiljuti avaldati üks uuring, mis näitas, et aastal 2050 oleme Euroopa keskmiste hulgas, mitte aastal 2022 viie suurema sissetulekuga maa hulgas. Selleks, et oma naabritest mööduda, peab majanduses toimuma midagi kardinaalset. Seni, kuni me pakume peamiselt allhanget, ei saa me ju neist rikkamaks, kes meilt allhanget ostavad.
Seda mõtles ka Lennart Meri, kui ta rääkis Eesti Nokiast. Ta ei mõelnud, et me peaksime midagi kopeerima. Ta mõtles, et peaksime looma midagi suurt, mida saab teistele müüa.
Teisalt ei maksa olla pessimist. Ma ei tea, kas siin regioonis on nii hästi elatud, kui praegu. Me oleme jõudnud 70%ni Euroopa keskmisest elatustasemest. Me jõuame ka 75%ni, kuid sealt edasi jõudmiseks peab midagi oluliselt muutuma. Meie kultuuriline ja hariduslik taust on juba selline, mis paratamatult on meid edasi aidanud. Ja see oleks juhtunud ükskõik millise poliitika või valitsusega. Kui vaatame kasvõi oma naabreid, siis me oleme ajanud väga erinevat poliitikat, kuid jõudnud samale tasemele. Küsimus võib olla aastas-paaris, kes mingil arenguetapil eespool on.

Kui oluline on Eesti majanduse arengu seisukohalt meie maksupoliitika?
Meil on väga primitiivne majanduspoliitika. See viibki meid 75%ni Euroopa keskmisest ja mitte kõrgemale. Meie maksusüsteem soodustab panustamist kapitalile, mitte inimeste teadmistele. Meil on kõrge sotsiaalmaks, ent kapitali investeerimisel tulumaksu ei nõuta.
Täna oleme huvitavas situatsioonis, kus meil võivad mõned ametid olla tööandjale kallimad kui näiteks Soomes, sest seal on madalapalgalistel ka madalam maksumäär.

Mida öelda tavalisele Eesti inimesele, kes veedab unetuid öid eluasemelaenu ja pere ülalpidamise pärast?
Halvasti pole midagi. Palgad tõusevad Euroopast tuleva palgasurve tõttu jätkuvalt ja see on hea. Nii integreerume kiiremini. Mõned töökohad kaovad, kuid teised tulevad asemele. Inimesed peavad olema valmis ka ümberõppeks. Tarbimine üldiselt ei vähene, ettevõtete kasumid on liiga suured, palgad peavad kiiremini kasvama kui kasum.

Tööandjad armastavad rääkida, et palkasid ei saa tõsta, kuna töötajate tootlikkus ei ole piisav…
Mõnes sektoris võiks tootlikkus kindlasti parem olla. Aga üldiselt pole probleem mitte tootlikkuses vaid majanduse struktuuris. Ma arvan, et üldiselt on meie ettevõtted hästi juhitud ning nad on efektiivsed. Mõne ettevõtte puhul piisab, kui veel investeerida efektiivsusse, aga paljudel juhtudel peaks hoopis uue ja perspektiivikama haru valima. See on karm reaalsus ning mida kiiremini see toimub seda kiiremini me majandus kasvab.
Baltika on siin väga hea eeskuju ning Meelis Milderist peaksime kõik eeskuju võtma.

Kuidas võivad kinnisvarahinnad mõjutada majandust?
Ei tasu olukorda üle dramatiseerida. Kui need hinnad veel 20-30% langevad, pole hullu midagi. Ega ostjad ikka päris ära ei kao. Inimesed tahavad ikka oma elamistingimusi parandada. Hinnad lihtsalt langevad pisut ja inimesed saavad lubada endale uut kodu.
Arendajad saavad samuti oma kasumi kätte, ehkki mitte nii suure, kui nad algselt lootsid.

Kuidas suhtuda meie kõrgesse inflatsiooni?
Inflatsioon näitab, et me jõuame teistele riikidele järele, ja ei lõpe enne, kuni me oleme kohale jõudnud. Mis tähendab ühtlasi ka seda, et enne aastat 2020 meil Eurot ei tule.

Kui inflatsioon on paratamatu, siis miks Euroopa liit meile erandit ei tee ja eurole üle minna ei luba?
Ta võiks seda teha küll. Aga ma arvan, et selles osas pole Euroopas tehtud piisavalt selgitustööd.

Viide:  https://www.lhv.ee/news/index.cfm?id=1081432&in_window=1