Endine Hansapanga juht Indrek Neivelt arvab, et aasta pärast on Eesti jälle Euroopa majandusnäitajate autahvlil, sest meil pole võlga, kuid enne tuleb siiski veel kõvasti pingutada.

Kas Eesti väiksus on kriisist väljumisel pigem eelis või puudus?

Ikka eelis. Me ei ole suuri laene võtnud. Arvan, et järgmisel aastal on peamiseks probleemiks majanduses riikide suur eelarvedefitsiit ja laenukoormus. Majandus kasvab siis ehk kõigil natuke – üks, kaks või kolm protsenti. Eesti riigil pole aga eelarvedefitsiiti ja võlga ning olemegi taas suurelt autahvlil.

Oleme nüüd põhjas. Kuidas pangad saaksid aidata ja mis on üldse need uued arengumootorid, mis majanduse tõusule aitaksid?

Ei saa öelda, et pangad üksi midagi tegema peaksid – kõik peavad pingutama. Ka pankadest tuleb aru saada. Kui kaks aastat tagasi tahtsid kõik hirmsasti laenu võtta, siis nüüd ükski ettevõtja enam laenata ei julge.

Tuleb aru saada, et oleme jõudnud uuele tasapinnale, mis on eelmisest tipust kuni 20 protsenti allpool. Järelikult on ka kogu majandus ja rahahulk peaaegu viiendiku võrra väiksem, kui see oli poolteist aastat tagasi. Seega peaks ka kõigi elatustase sama palju alanema. Ja kui kõigilt ei võeta, siis tuleb teistelt rohkem ära võtta. Seda, et majandus endisele tipptasemele tagasi hüppaks, pole kusagilt näha. Selleks läheb mitu aastat.

Kas see on hea või halb, et suur osa meie pangandusest on Rootsi suurpankade käes?

Olen seda ka varem öelnud, et kui Eesti pangad poleks Rootsi pankade käes olnud, poleks ka nii suurt mulli olnud. Kui meie pangad oleksid olnud iseseisvad, poleks lihtsalt keegi siia nii palju raha andnud. See on asja üks külg.

Teisalt poleks Eestis nii palju pankasid eelmisel sügisel tõenäoliselt emafirmade abita püsti jäänud. Mõelge, mis juhtus näiteks Parexiga. Kõik Euroopa pangad istusid sellal oma keskpankade küljes, kust said likviidsust juurde, aga meil ju keskpanka klassikalises mõistes pole.

Juba kolme-nelja aasta eest tulnuks välisraha sissevoolu piirata. Parim relv selleks olnuks välisrahale suure reservinõude peale panemine ehk raha kallimaks tegemine siinse turu jaoks. Nii toimis, muide, Horvaatia keskpank ja seal praegu väga suurt kriisi ei ole. Säärast mulli lihtsalt ei lastud tekkida.

Meie keskpanga väide oli, et kapitali liikumisele ei saa kätt ette panna. Teiseks on väidetud, et sel juhul oleks siia tulnud Hispaania või Saksa pangad. Aga nemad oleksid andnud vaid üksikuid suuri laene, mitte iialgi nii palju eraisikutele, nagu Swedbank ja SEB seda tegid.

Vajame sõltumatut analüüsi, kas meil midagi valesti ka läks. Muidu on nii, et valitsus ütleb, et nemad tegid kõik, mis oli vaja teha ning keskpank ütleb, et ka nemad hoiatasid ja tõstsid kapitalinõuet. Ehk praegu tundub ametliku versiooni järgi, et kõik tehti õigesti, aga samal ajal oleme maailmas ühed suuremad kukkujad.

Kas ultraliberaalne majandusmudel on ennast nüüd lõplikult ammendanud?

Kui vaadata, mis on maailmas juhtunud, siis justkui oleks ammendanud. Teisalt oli üllatav, kuidas käitus Euroopa valija parlamendivalimistel. Polnud näha, et oleks hääletatud parteide poolt, kes lubasid rohkem reguleerida.

Minu hinnangul on riigi roll majanduses selgelt kasvanud. Suured riigid on aasta jooksul natsionaliseerinud nii panku kui teisi firmasid. Royal Bank of Scotland on juba riigi omanduses, samuti General Motors. Kes oleks võinud seda veel eelmise aasta augustis arvata?

Olete järsult välja öelnud, et euro püüdmine iga hinna eest ei vii kuhugi ning selle eest palju nahutada saanud. Kas olete endiselt sellel seisukohal?

Kui ma kuulen, et kogu aeg taotakse üht ja sama kella ja kõik muud asjaolud unustatakse, siis tekib mul tülgastus. Küll on meid 50 aasta eest Ameerikast mööda lubatud ja siis jõudmist viie Euroopa rikkama riigi hulka. Kogu aeg peab mingi loosung püsti olema ja selle nimel hirmus madin käima.

Inimestele selgitatakse, et kärpimisi on vaja euro saamiseks, mis tegelikult on pooltõde. Kärpida on vaja sellepärast, et meil ei ole raha. Ega sellest, kui euro tuleb, kohe järgmisel päeval midagi veel paremaks lähe. Ma ei vaidle vastu, et euro võib majandust elavdada, iseasi kui palju.

Kas me siis oleme õnnelikumad, kui meil 2011. aastal on euro, aga iga viies on töötu? Kõik need stsenaariumid tuleks läbi mängida. Ei saa vaadata ainult ühte näitajat või eesmärki. Kõigepealt riputame oma inimesed võlla ja siis hakkame oota ma välisinvestoreid. Kriisist veab meid välja meie oma ettevõtja, mitte välisinvestor. Eelkõige tuleb neile luua soodne tegutsemiskeskkond.

Kui suureks hindate tõenäosust, et 2011. aastal euro Eestisse siiski tuleb?

Kui ütlesin, et ei ole mõtet iga hinna eest euro poole tormata, pidasin silmas, et veel viimases kvartalis suurelt kärpida, täitmaks normatiive, on liiga suur risk. Me peaksime saama majanduse kukkumisele põhja alla, edasi kärpides ei pruugi nii juhtuda.

Valitsuse otsus riigile kuuluvatest ettevõtetest kõik dividendid välja võtta oli üks väga tark samm. Siis me ei pea sellel aastal rohkem kärpima. Kui see õnnestub, toob see meile kindlasti euro lähemale. Ehkki minu arust oleks sellest nõelasilmast läbipääsemine ime.

Olete ise otsapidi sukeldunud teadmistepõhisesse majandusse. Kas see ongi see, mis meid päästa võib?

Teadmistepõhine majandus tuleb ajapikku. Tähtis on muuta väärtushinnanguid. Olen kogenud, et kui Eesti ettevõte tahab müüa mingit tehnoloogilist toodangut, on Eesti turg kõige viimane, kus seda müüa õnnestub. Samas on selle toote väljatöötamise pealt kõik maksud juba tasutud ja inimesed on tööd saanud.

Pigem pannakse ikka jalga taha ja parastatakse. Näiteks Smart-Posti rakendamise eest sai Arengufond pikka aega vastu päid ja jalgu. Kas näiteks Endel Siff, kes on investeerinud tehnoloogiasse kümneid miljoneid dollareid, on mõne teenetemärgi saanud?

Alustavaid tehnoloogiafirmasid, mis loovad uusi töökohti, toetavad teised riigid märksa enam nii rahaliselt kui ka moraalselt. Ja siis küsime, miks meil ei ole Nokiat.

Millega ise praegu tegelete? Kuidas läheb Peterburi pangal?

Põhiliselt tegelengi Peterburi pangaga. Meie pangal läheb praeguste tingimuste kohta hästi. Teenime isegi kasumit. Eestis olen firma Ldiamon nõukogu eesotsas.

Tegeleme kõrgtehnoloogiliste optiliste sensorite tootmisega meditsiini tarbeks. Müüme esialgu Saksamaale ja äri tuleb juba ise endaga toime, mis on tehnoloogiaettevõtte kohta hea tulemus.

Viide: http://www.e24.ee/?id=163448