Ettekanne Tallinna majanduskonverentsil 25. juunil

Olen juba viis aastat tihti Peterburis käinud ja võin kindlalt väita, et meie eestlased ei tunneta kui lähedal meile on Peterburg ning missugune potentsiaal seal on.

Peterburg on Euroopa suuruselt neljas linn. Ainult Moskva, London ja Pariis on suuremad. Peterburis elab 4.5 miljonit inimest ja Leningradi oblastis veel 1.6 miljonit inimest. Ehk elanikke on rohkem kui Soomes või Taanis. Ostujõud inimese kohta on praktiliselt võrdne Eesti omaga ja nagu me kõik teame on Eesti ostujõud inimese kohta umbes pool Soome tasemest. Samas majandus kasvab ja potentsiaali on veelgi enamaks.

Majanduslikult arenevad hästi nii tööstus, turism kui transport. Tööstuses on lisaks tugevale nn. kohalikule tööstusele heal tasemel ka laevaehitus ja autotööstus. Peterburis on Fordi, Nissani ja Toyota tehased. Palju on Soome ettevõtteid. Tundub, et suurematest Soome ettevõtetest on esindatud rohkem kui kolm neljandikku. Peterburis on Neste, Fortum, Fazer, Kesko, Sokos, Atria, SOK oma Prisma kauplustega, YIT, SRV. Nokiast ja Konest rääkimata. Vaadates eestlasena Soome ettevõtete tegemisi hakkab mul kade.

Lisaks tööstusele arenevad kiiresti nii transport ehk siis sadamad ning ka turism. Kõik kes on Peterburis käinud teavad kui ilus on linna arhitektuur. Kui ilusad on paleed ja lossid ning muuseumid. Teame ju väga hästi, et suur osa sellest neljasajast tuhandest kruiisituristist, kes Tallinna külastavad tulevad Balti mere kruiisile peamiselt Peterburi pärast.

Lühidalt Bank Saint Petersburgist

Nagu ka panga nimi ütleb tegutseme peamiselt Peterburis. Me jagame koos VTB-ga teist-kolmandat kohta. Suurim pank nagu Venemaal kõikjal on riigi kontrolliga Sberbanki käes. Meie turuosa erinevates segmentides on sõltuvalt segmendist  kümme kuni viisteist protsenti. Aga seda olukorras, kus turul on üle saja kahekümne panga. Neist välispankasid on paarkümmend ja mitu riikliku osalusega panka ning kohalikud pangad. Meil on kolmkümmend tuhat ettevõttest klienti ja pea miljon eraisikut. Viimased aastad oleme kasvanud alati kaks korda kiiremini kui turg keskmiselt.

Koostööst Eesti ja Loode-Venemaa vahel

Sada aastat tagasi oli Peterburis rohkem eestlasi kui Tartus. Vaid Tallinnas oli eestlasi rohkem.

Täna tundub mulle, et Peterburis on rohkem kui üheski teises linnas liiklusmärke, mis näitavad Tallinna suunas või Tallinna maanteele. Neid märke on seal sadu. Kui mitte tuhatkond. See on selline tasuta reklaam ja ma loodan, et linnapea pärast minu ettekannet arvet ei saadeta.

Kui me vaatame kaarti ja kaubavoogusid ja turistide liikumist, siis olukord väga hea ei paista. Läbi Soome liigub üle kümne korra rohkem veoautosid kui läbi Eesti. Soomes on ka Vene turiste üle kümne korra rohkem kui Eestis. Ehk siis kui härra linnapea nimetas, et Eesti on Peterburi jaoks aken Euroopasse, siis nii see kahjuks ei ole. Peterburist ei ole võimalik Eestisse normaalselt tulla. Vaadake näiteks lennuliiklust: Tallinnast Peterburgi lendab lennuk neli korda nädalas ja lennukis on umbes kolmkümmend kohta. Riiga kaks korda päevas. Helsinkisse vähemalt kaks-kolm korda päevas.

Buss sõidab meile kuus ja pool tundi ja rongi ei käi. Samas kui Helsinkisse saab varsti Peterburist rongiga kolme tunniga. Ehk meie konverents on täna kestnud kaks ja pool tundi, ehk kui me oleks hakanud Peterburist sõitma, oleks varsti juba kohal olnud.

Autoga üle piiri sõites ei tea kas aega läheb kolm tundi või kolm päeva.  Ma arvan, et need näited on piisavad selleks, et aru saada kui keeruline on Peterburist siia saada. Kakssada aastat tagasi, siis kui siin sõitsid veel postitõllad, kulus Peterburi sõiduks kolm-neli päeva. Praegu läheb veoautoga umbes sama aeg. Ehk siis progressi ei ole.

Ma tahan öelda, et meil siin on aeg üles ärgata. Me ei ole mingi aken Peterburi jaoks vaid pigem tagahoov, kuhu pääseb läbi nõelasilma.

Või vaatame venekeelseid materjale linnas. Kui me paar kuud tagasi perega Helsinkis Heurekas käisime, siis seal on juhendmaterjalid mitte ainult soome, rootsi või inglise keeles. Eelneva külastuskorraga võrreldes oli lisandunud ka vene ja eesti keel. Aga kas te Tallinnas leiate piisavalt materjale turistile vene keeles? Või mõnda kena pildialbumit? Siin on mõtlemise koht.

Ei maksa teha jälle uusi konverentse ja arutada kuidas teha. Tuleb lihtsalt ära teha. Räägime uuest sillast Narva jõele juba üle kümne aasta ja räägime veel. Kui kõik läheb väga hästi, siis igasuguste kooskõlastamiste, projekteerimise, rahastamise ja ehitamise peale läheb veel kümme aastat. Seda optimistlikult vaadates. See ei ole piisav. Piiri läbilaskevõimet on vaja parandada täna. Siin ei kannata kümme aastat oodata. Peame praegust läbilaskevõimet suurendama vähemalt kaks-kolm korda ja samal ajal tegelema uue sillaga.

Kümne või kahekümne aasta pärast on juba hilja. Täna on nii, et 35-40 aastased ning vanemad inimesed on Tallinnas kõik käinud ja neil on väga positiivsed mälestused. Nooremate jaoks on Tallinn lihtsalt üks Euroopa väikelinn. Ehk siis me peame tegutsema täna. Kahekümne aasta pärast on juba hilja.

Kokkuvõttes tahan öelda, et me peaksime paremini aru saama kui suur linn meie lähedal ikkagi asub ja milline on sealne potentsiaal. Ja on vaja tahet ning kõik hakkab pihta transpordist.