Maamaksu kaotamisest
by Indrek Neivelt
Eesti poliitikas on tihti nii, et keegi kõrgetest poliitikutest hakkab järsku mingit imelikku juttu ajama. Tundub, et muidu mõistlik inimene aga jutt on ebaloogiline. Saad aru, et see on poliitika ja neil on meiesuguste ullikeste hääli vaja. Hulluks läheb asi aga siis kui neid lubadusi hakatakse ka ellu viima.
Viimastel valimistel lubas IRL kodukulud alla viia. No kuidas seda on võimalik teha kui energia hinnad kasvavad? Ma mõtlesin, et ainus variant on panna samasse korterisse või majja rohkem inimesi. Ka see on siinmaal läbiproovitud variant. Tõsi, siis oli maalt linna tulevatele töölistele eluasemeid vaja ja mõnede elamised tundusid liiga suured. Küttekulud aga ei olnud selles riigis probleem. Aga see oli teine riik ja teised ajad.
Nüüd pärast valimisi asus IRL kohe tegutsema: maamaksu kaotama. Maamaks on üks õiglasemaid makse üldse. Aga sellest on palju kirjutatud. Mina ei saa aru inimestest, kes kevadel kurdavad, et teed on auklikud ja miks linnavalitsus midagi ei tee. Ning samal ajal arvavad, et maamaksu maksmine ei ole õiglane. Aga mis raha eest tuleb teid asfalteerida ja talvel lund koristada?
Meie pere elab oma majas. Krunt on alla 1500 m2 ehk siis varsti oleme me maksust vabastatud. Aga kes hakkab maksma teede korrashoiu eest? Ma ei mõtle maanteede ehitamist, mis tuleb kütuse aktsiisist. Mõtlen linnatänavaid ja kvartalisiseseid teid. Kas need jäävad nüüd talvel lumiseks ja suvel auklikuks? Kas linnapea paneb nüüd aukliku teelõigu juurde sildi, et tänu valitsuskoalitsioonile ei ole raha? Võiks ju fantaseerida, kuidas talvel läheb lahti tõeliseks titaanide heitluseks: Edgar Savisaar Mart Laari vastu. Linnapea jätab näiteks Toompeale mineva tee raha puudusest lumest lahti lükkamata. Ning valitsusel ei jää muud üle kui sõjavägi appi võtta. Kaitseminister Laar ajab välja ajateenijad, et valitsusasutuste juures lund rookida. Arvestades ajalugu ei saa sellist stsenaariumit välistada.
Kui teid edaspidi ka lumest koristatakse, siis maksame selle eest me teise „valemi“ alusel. Sest ega see raha taevast ei tule. Kui varem maksime oma majaesise tee korrashoiu eest vastavalt krundi suurusele, siis nüüd vastavalt sissetulekule ehk raha saadakse peamiselt üksikisiku tulumaksust. Tihtilugu need kattuvad aga mitte alati. Kui eraisiku tulud on üsna väikesed aga krunt suur, siis on võit muidugi oluline. Selle krundi juures oleva tänava korrashoiu eest maksab nüüd korteris elav suurema sissetulekuga inimene. Nii me saamegi „kodukulud alla“.
Samamoodi juhtus ka „maksuvabade reedetega“. Lubati alandada tulumaksu ja seda ka alustati. Siis tõsteti erinevaid makse, ainult tulumaksu ei torgitud ja valitsemisaja lõpuks tõusis maksukoormus iseseisvusperioodi aja kõrgemale tasemele. Kuigi oleks loogiline olnud olukorras, kus tarbimine on kokku kukkunud tõsta pigem tulumaksu kui tarbimismaksu ehk käibemaksu.
Ma loodan, et meie valitsuskoalitsioon arvestab Jürgen Ligi arvamust, kes andis väga üheselt mõista, et see on populism, millel pole ühtegi loogilist põhjendust. Maamaks tuleks praegusel kujul alles jätta. Oleks vähemalt lootus, et talvel autoga sõita saaks.
Kommentaarid
Teie seisukoht pani mõtlema, sest olen ise varem mõelnud, et maamaks (vähemalt kodu maksustamise näol) on mitte “kõige õiglasem maks üldse”, vaid üks kõige ebaõiglasemaid makse üldse. Kuivõrd mul ei ole kahtlust, et olete majandusküsimustes minust mõõtmatult kompetentsem, mõtlesin selguse huvides küsida mõned küsimused.
Minu jaoks on küsimus ennekõike filosoofiline: mis õigustab riigi poolt inimestelt raha nõudmist lihtsalt selle eest, et neil on oma kodu?
Mulle näib, et Teie eeldus, nagu peaks maksma tänavate korrashoiu eest tingimata just koduomanikelt kogutud rahaga, on põhjendamatu. Miks see peaks nii olema?Miks mitte teha vastavaid kulutusi tulu- ja käibemaksuga kogutud vahenditest? Kuivõrd teede korrashoid on ennekõike mitte koduomanike, vaid autoomanike probleem, siis miks mitte siduda selleks vahendite kogumine sõiduki omamisega?
Ent läheme edasi: mille poolest on koduomanikud rohkem vastutavad tänavate korrashoiu eest, kui samas omavalitsuses üüripindadel elavad inimesed (jutt käib ju kõigi kasutuseks avatud tänavate, mitte kellegi aia korrashoiust)?
Miks peaks Nõmmel asuvas luksuslikus üüritud majas elav pankur olema tänavate korrashoidu panustamisest vabastatud, samal ajal kui oma vanavanemailt vanavanaisa poolt oma kätega ehitatud Nõmmel asuva (vahest ilma kanalisatsioonita, kuivkemmerguga) ajalooliselt suure krundiga muinsuskaitse all oleva naabermaja pärinud (lesest) õpetaja (kes jaksab vaevu tasuda katusevahetuseks võetud pangalaenu) peaks maksma aastas selgelt üle jõu käivaid ja ehk lausa absurdseid summasid (nt 1000 eurot aastas)?
(Lasteta või ühe-kahe lapsega) Pankurile oleks see vahest 1/6 kuusissetulekust, (nelja lapsega) õpetajale aga pooleteise kuu teenistus. Kas see õpetaja, kel vahest ei olegi autot — erinevalt pankurist, kel on küllalt põhjust muretseda oma madalapõhjalise Ferrari (ja kahe teise luksusauto) tervise pärast — peaks nüüd perekonnakodust loobuma?
Kas on õiglane suruda vaesmad elanikud (nt see sama õpetaja, kes võib olla selle sama pankuri laste õpetaja Nõmmel asuvas koolis) Kadriorust, Nõmmelt ja kesklinnast välja, Mustamäele, Õismäele ja Lasnamäele, üksnes selle pärast, et neil ei jätku raha nende kodule seatud maksude maksmiseks maksta? Kodu omamine ei ole ju (tingimata) luksus?
Niisiis on maamaks minu arvates tõepoolest ebaõiglane, kuna see ei ole seotud isiku sissetulekutega ja seega võimega seda tasuda. Kas ma eksin?
Veel: kuivõrd Te mainite, et maamaksu mõte on katta isiku kinnistuga külgnevate teede korrashoid, siis tekib ka küsimus, miks on maamaks linna erinevates piirkondades erineva suurusega: kas Kadriorus ja Lasnamäel on siis tänava asfalteerimise ruutmeetri või kuupmeetri lume äravedamise hind erinev? Veelgi enam, kas äärelinna elanikud ei kasuta kesklinna tänavaid?
Mida arvata riigist, mis sunnib inimesi oma kodudest loobuma, sest neil ei ole raha tasuda makse pelgalt selle eest, neil on oma kodu? See on juba sügavam poliitfilosoofiline küsimus.
Maamaksu kaotamine on kõige valusam Tallinna eelarvele. Suurem osa Tallinna maamaksust on minu arvates jaburalt kõrge. Selle rahaga tehakse palju, mida ei ole mitte kellelegi vaja. Lennukisse veepudeli kaasavõtmise keelamist ei ole ka mitte kellelegi vaja, kõik teavad seda, kuid mitte keegi ei suuda seda reeglit muuta. Paljude riigi teenustega on ka nii.
Maamaks on minu arvates vajalik, sest maa, nagu nii mõnigi muu ressurss, on tegelikult ühine ja piiratud. Näiteks parkimise tasu on maks linnaruumi kasutamise eest. Ajalooliselt on eramajade omanikke maksustatud väga agressiivselt, näiteks tsaariaegne fassaadimaks ja sellest tekkinud arhitektuur jne. St maksma jääd sa ikka, kas fassaadimaksu või maamaksu. Samuti on riigi mõttes pigem õige maksustada söötis põllumaad, mitte väga suurelt, aga õrnalt lükata asju liikuma.
Eestisse alles jäänud inimesed (10% tegusamast rahvast on läinud, alles on jäänud pigem natukene saamatum osa) ei suuda toita nii paksu teenust pakkuvat riigisüsteemi. Riik on päris sarnane cosa nostraga, võtab agressiivsete meetoditega raha ja pakub mingeid teenuseid, ükskõik, kas neid teenuseid on vaja või kas kulud on jõukohased. Kui ristiisal on uus noor pruut, siis see on vürtspoodnikele suur õnnetus, maksud tõusevad.
Ehk, maksud peavad Eestis tõusma, küsimus on ainult selles, kuidas tõusu peita. Kuidas peita seda, et elatakse üle jõu?
Teema huvitav ja võiksin pikalt pajatada. Kui IN soovib.
Lühidalt – maamaks on vajalik, on võimalik maamaks asendada kinnisvaramaksuga. Riikides, kus kinnisvara on maksustatud, kasutatakse valdavalt ka maksuvaba piirmäära ehk siis maks rakendub alles siis, kui kinnisvara väärtus ületab minimaalset eluasemeks vajalikku. Eks ka see ole kokkuleppe küsimus. Kuid ma ei poolda kinnisvaramaksu kasutuselevõttu vähemalt praegu ka seepärast et kinnisvara hindamine on oluliselt kallim ja keerulisem kui maa hindamine.
Seetõttu võib põhilise eluaseme aluse maa osaline maksust vabastamine olla põhjendatud.
Mõistan et mu arvamine ei pruugi olla objektiivne kuna ise osalesin maa hindamise ja maksustamise regulatsioonide koostamises ja maa hindamise esimesed alused on minu kokku pandud.