Maksumuudatustest

by Indrek Neivelt

Eesti Päevaleht küsis minu käest küsimusi seoses uue riigieelarvega ja maksumuudatustega. Allpool on toodud minu vastused kõikidele küsimustele. Ma mõtlesin, et see oli intervjuu aga tegelikult kasutas ajakirjanik mind ainult intriigi tekitamiseks ja omade mõtete vahele pani minu tsitaate. “Klikiaeg”, mis teha. Loetakse ainult klikke ja sisu ei huvita enam kedagi. Huvitav kaua selline süsteem saab eksisteerida?

Oleks olnud mõned küsimused, mis puudutavad uut riigieelarvet ja eelkõige selle maksumuudatusi:

1)      Käibemaksuseaduse muudatused on ajanud ettevõtjad ärevile, et neid taas kiusatakse. Näiteks firmaautode kasutamise muutused. Kuidas Teie seda muudatust näete, on see samm õigluse poole või ikkagi lisa maksuraha kogumine ettevõtetelt?

Kui vaadata meie majanduse suurust ja ettevõtete suurust ning tänaval sõitvaid autosid, siis see on tasakaalust väljas. Meil on liiga kallid autod ja üheks põhjuseks on maksupoliitika. Minu arvates on suund õige aga meetodi kohta mul arvamus puudub.

2)      Osa ettevõtjaid on juba küsinud, et mis on nende motivatsioon varsti enam ettevõtlusega tegeleda, kui selliseid samme tehakse. On sellisel muudatusel ettevõtjate kardetud mõju?

Ma ei usu, et peamine motiiv ettevõtlusega tegelemiseks on kallima auto ostmine. See on kuidagi liialt lihtne. Ettevõtja tahab  tavaliselt ikka tegeleda eneseteostusega.

3)      Teie olete öelnud ka, et kaaluda võiks ettevõtete tulumaksu taastamist. See oleks veel suurem samm. Mis see kaasa tooks?

Euroopa majandus kindlasti aga praktiliselt kogu maailma majandus on jõudnud sellisesse faasi, kus suuri kasvusid enam ei oodata. Ka Eestis ei oota me suuri kasvunumbreid. Sellest tulenevalt on hinda läinud väiksem kasv ja suuremad dividendid. Dividendid on aga Eestis väga kõrgelt maksustatud ja seetõttu tegelevad ettevõtted erinevate skeemidega nagu laenud jms. Kui oleks ühtne ja mõistlik maks, saaks eelarve rohkem raha ning kapitali liikumine muutub lihtsamaks.  Lisaks tuleb aru saada, et rikkamad eraisikud ja firmad peavad rohkem makse maksma. See on nii kõikjal maailmas.

4)      Tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks eelarves raha ei jätkunud, kuigi see paistis tulevat (vaidlus käis mitte selle üle, kas seda teha, vaid kes selle idee enne välja pakkus). Kuidas see otsus Teile paistab, eriti kui arvestada, et pensionäridel seda siiski tõsteti?

Eks ta oli selline häälte püüdmise otsus.

5)      Olete pakkunud variandi tõsta tulumaksuvaba miinimumi lausa miinimumpalga tasemele. Millega saaks täita sealt tekkiva maksuaugu?

Kõrgema tulumaksuga. Võiks tulumaksu panna tagasi 26 protsendi peale. Enne seda kui meile lubati  “maksuvaba reedet” oli süsteem õiglasem ja ega me maksuvaba reedet ei saanud. Üldine maksukoormus on tõusnud ja see tähendab, et pigem tuleb laupäevalgi maksude maksmiseks tööd teha.

6)      Viimaks üldiselt – kuhu Teie arvates seekordne eelarve suuna on võtnud kui mõelda eespool käsitletud muudatustele?

Arvestades maailmas toimunud ja toimuvaid muudatusi, siis me ei liigu mitte kusagile. Kõik see on tegelikult kosmeetika. Stagnatsioon on õigem öelda.

7) Milline on Teie ettepanek, kuidas maksupoliitikat muuta?

See on pikem vastus aga kui lühidalt tahta vastata siis on maailma ja ma meie majanduse kõige suurem probleem ebavõrdsus ja sealt tulenev tasakaalustamatus. Uus tehnoloogia ja ka globaliseerumine on tekitanud väga suure rikkuse konsentratsiooni. See ei ole jätkusuutlik ja seda me näeme-kuuleme kui me jälgime maailma majanduses toimuvat. Tulude õiglasema ümberjaotusega on vaja tegeleda,  sest muidu tulevad revolutsioonid või sõjad. Sarnane rikkuse konsentratsioon oli sadakond aastat tagasi. Millega see kõik lõppes, mäletame me kõik.Ehk siis maksupoliitika peab muutuma selles suunas, et rikkamad peaks rohkem makse maksma ja väiksemate tuludega inimesed vähem.