Panin eile oma nii palju kõneainet tekitanud esinemise peaaegu täies pikkuses välja. Välja jäi ainult globaalsete trendide osa. Tuletan kõigile neile, kes süüdistavad mind odava populaarsuse võitmises või poliitikasse pürgimises meelde, et see esinemine toimus 17.aprillil Swedbanki hommikukohvil, kus saalis oli üle kolmesaja inimese. Selle esinemise lühikene kokkuvõte ilmus kümmekond päeva tagasi Swedbanki kliendilehes.

Kui ma veebruaris  lubasin Swedbanki esindajale neile esinema minna, ei olnud mul küll mingit plaani juunis sellel teemal ajalehtedele intervjuusid anda. Ja polnud mul siis ka mingit plaani poliitikasse minna ja ei ole seda ka täna. Mind kutsutakse tihti esinema aga ma olen otsustanud, et esinen keskmiselt kord kvartalis. Selle aasta esimese poolaasta jooksul oli üks esinemine Swedbanki üritusel ja teine esinemine Poolas Katowices Euroopa Majanduskongressil. Avalik esinemine ei ole minu lemmiktegevus, pigem vastupidi.

Selles esinemise tekstis, mille ma eile blogisse üles panin, on praktiliselt kõik sama sisu, millest olen rääkinud viimasel neljal aastal. Olen rääkinud vajadusest muuta maksusüsteemi juba aastal 2010. Juhtimisprobleemidest  aastatel 2012 ja 2013.  Ka väiksema sissetulekuga inimeste maksukoorma vähendamisest juba poolteist aastat tagasi. Või Euroopa Liidu sotsiaalsüsteemi ebaõiglusest, kus tööjõu turg on üle Euroopa aga sotsiaalsüsteemid kohalikud jne. Need tekstid on kõik siin blogis kirjas.

Ehk selles pikas tekstis ei ole praktiliselt midagi uut. Uus oli võib-olla ainult see, et seal oli üleskutse ettevõtjatele tõsta palku, sest meie arengud ei ole head. See kas miinimumpalga küsimus vormistatakse ettevõtlusorganisatsioonide või valitsuse poolt, on ainult tehniline küsimus. Tähtis on asja sisu.

Ka sellises palga tõstmises ei ole midagi uut. Seda tegi Henry Ford juba täpselt sada aastat tagasi kui tõstis oma töötajate palga viiele dollarile päevas (tänases ekvivalendis umbes 120 dollarit). Selleks, et ka töötajad saaksid auto osta. Samamoodi on täna. Kui madalamaid palku tõsta ja maksukoormust vähendada, siis suurel osal inimestel jääb raha ka selleks, et näiteks osta kvaliteetsemat toitu, minna kinno või osta ajaleht. Tuletan meelde, et meie mediaanpalk on viimastel andmetel 689 eurot kuus.

3. juuni Postimehes näitab Tartu Ülikooli doktorant Allan Teder, kuidas meie palgakulud on viimasel ajal arenenud ja kuidas nad asetuvad Euroopa kontekstis. Meie palgakulu koos sotsiaalmaksuga on vähenenud 1996.a. 50%lt  46.2%ni.  Ka tema jõuab järeldusele, et on vaja muuta maksusüsteemi.

Kõik mis ma tahtsin ja tahan oli  näidata, et praeguste trendide jätkumisel ei ole me oma arengute üle kümne või viieteistkümne aasta pärast uhked. Seniste trendide jätkumisel lahkub siit järgneva kümne aasta jooksul veel vähemalt 5% elanikest. Lisaks veel elanikkonna vananemine. Ma arvan, et väga väheste koduturule suunatud ettevõtete majandusmudel peab vastu olukorras, kus klientide arv väheneb 5-10% ja kulud kasvavad. Aga selle vastu saab võidelda ainult üheskoos ja senised arengud ei ole olnud piisavad. Me vajame suuremaid ja kiiremaid muutusi. Kui me neid ei tee, siis jäämegi lugema uudiseid majanduse kokkutõmbumisest.