Pensionifondidest ja pärisorjusest
by Indrek Neivelt
Eelmisel nädalal uurisin põhjalikult meie pensionifondide olukorda ja olin väga üllatunud. Poleks kunagi arvanud, et olukord nii vilets on.
Näiteks suuruselt teine fond, kus kogub raha pensioniks 102 tuhat inimest, on kümne aasta keskmisena saavutanud tootluse 0.55%. Samas võtab see fond täna valitsemistasu 1.21% aastas. Varem oli see veelgi kõrgem. See tähendab, et kogu tootlusest on raha omanikule läinud alla kolmandiku ja rohkem kui kaks kolmandikku on läinud pangale.
Ja kui sa tahad oma inflatsioonist puretud rahanatukese teise fondi üle viia, siis pead pangale veel ühe protsendi maksma! Ehk saagist rohkem kui kaks kolmandikku annad igal aastal ära ja peaaegu kahe aasta saagiga saab sealt ennast vabaks osta. Nii oleks arutanud meie kauged esivanemad.
Viisakas inimene vabandaks ja tunnistaks, et ei tulnud välja ning laseks kliendil lihtsalt ära minna. Veel viisakam oleks kogu võetud teenustasu tagasi maksta.
Neid numbreid vaadates meenus mulle, et sel aastal möödub 200 aastat pärisorjuse kaotamisest Eestimaal. Kakssada aastat on möödas aga sisuliselt pole midagi muutunud. Ainult vorm on teine. Kas selle tähtpäeva puhul oleks palju küsida, et pensionifondist väljumistasu oleks null?
Mul on seoses pensionifondide tasudega alljärgnevad ettepanekud:
1. Kord aastas peaks fondihaldur oma raportis selgelt välja näitama kuipalju teenis raha pensioni koguja ja kuipalju fondihaldur.
2. Fondi haldustasu määramisel peaks eesmärk olema Rootsi tase ehk 0.24% aastas. Kui meie fondid ei suuda sellise tasemega opereerida, siis võiksime me kogu pensioniraha anda otse ilma vahendajateta mõnele maailmatasemel fondile juhtida. 100% Eestisse investeerivatel fondidel oleks õigustatud kõrgem haldustasu.
3. Fondist väljumistasu peaks olema null. Inimesed ei ole 21.sajandil pärisorjad.
Arvestades, et pensionifondi teeb suurema sissemakse riik, siis peaks siin riigi esindajatel olema teenustasude määramisel suurem sõnaõigus ja seda sõnaõigust tuleks ka kasutada. Ning fondihaldurid ei tohiks rääkida läbi oma advokaatide suude „õigustatud ootuse“ printsiibist. Pensionikogujal on õigustatud ootus korjata raha pensioniks. Mitte maksta teenustasusid, mis on kolmandik või pool saagist.
Kommentaarid
Ma hea meelega kirjutaks avalduse raamatupidajale, loobumaks kohustuslikust pensionifondist, et saada reaalselt rohkem raha, täna kulutamiseks.
Usun, et Eesti seaduste teadur leiab kidnlasti võimaluse kuidas tühistada neid totakaid pensione fonde.
Sven K.
(:)miljoni vaese maal on omad seadused, need seadused viivad õnne ja vaimse kirgastumise mäetippudele, osundan: “Kogu tootlusest on raha omanikule läinud alla kolmandiku ja rohkem kui kaks kolmandikku on läinud pangale.”
Veel veidi peenhäälestada ja iga viimane kui sent saab pangale, meie heategijale, progressi ja inimõiguste viimasele kantsile – elagu demokraatia ja vabariigi valitsuse ilmeksimatu poliitika, elagu valijad, elagu loomad, elagu, elagu humanism!
Kui kümnendite keskmine inflatsioon on ca 2.5% ja fondi haldustasu üle 1%, siis lihtsalt arvutades peaks fondi tootlus olema vähemalt 4%, et mingi lootus oleks oma raha väärtust säilitada. Tegelikkus, eriti arenevate riikide kontekstis, on muidugi teine. See raha millega aastate taga alustati on alati tühine võrreldes selle palgataseme ja elukallidusega mille juures pensionile jäädakse.
Tegelik elukalliduse tõus on hoopis midagi muud, kui riikide avaldatud inflatsioon. Näiteks võiksime võrdlusbaasiks võtta hoopis eesti keskmise palga, mille kasv viimase 9 aasta jooksul on ületanud 8% aastas, saaksime veel palju nukrama tulemuse. Keskmine palk ei tõuse, kui selleks pole survet töötajatelt, kes enam ots-otsaga kokku ei tule.
Poliitikud elavad hetkes omamata mingisugustki võimet mõelda kaugemale kui üks valitsemisaeg. Küsimus ei ole, kas pensionisüsteem vajab uut reformi, vaid millal see ära tehakse. Ammu on teada, et “rumal raha” ei ole börsidel enam väikeinvestorid vaid pensionifondid. Nende halduritel pole sisuliselt mingit riski, sest haldustasu on garanteeritud ja probleemid saab alati ajada “maailmamajanduse” kaela.