Pensioniühistu Tuleva tuli välja initsiatiiviga arutada ja muuta pensioni väljamaksete süsteemi (https://tuleva.ee/seadusandlus/maksimaalne-kasu-ii-sambast-anna-oma-allkiri/). Tegemist on keskendumist vajava teemaga ja seepärast on arusaadav, et see väga palju tagasisidet pole saanud. Seepärast keskendun ühele osale analüüsist. Ehk sellele, et isegi sel juhul kui oleme suutnud näiteks rootslastega pensioniks sama palju kõrvale panna, saab tema ikkagi meist igakuiselt oluliselt rohkem raha oma pangakontole.
Oleme juba ammu leppinud mõttega, et meie palgad on madalamad kui Soomes või Rootsis. Samuti sellega, et meie pensionid on väiksemad kui Soomes või Rootsis. Me võtame seda iseenesest mõistetavalt ja isegi ei süvene sellesse teemasse.
Aga peaksime. Tuleva asutaja ja vedur Tõnu Pekk võrdles Eesti pensioni teise samba väljamakseid Rootsi omadega ja tulemused olid viisakalt väljendades masendavad. Juhin tähelepanu, et jutt ei ole mitte lihtsalt pensioni suurusest vaid sellest kuipalju elu jooksul kogutud rahast hiljem kasutada saab.
Näiteks kui eestlasel on kuuekümne viiendaks elusaastaks teise pensionisambasse kokku korjatud 50 tuhat eurot, siis hakkab ta iga kuus saama ca 217 eurot. See on raha, mis on tema palgast ja maksudest kinni peetud ja investeeritud. Kui rootslasel on sama vanalt sama palju raha pensionifondi korjatud, siis hakkab tema saama 264 eurot. Tegelikkuses on muidugi tal rohkem raha pensioniks kõrvale pandud kui keskmisel eestlasel ja pension on oluliselt kõrgem.
Kui alguses on vahe 22%, siis Rootsi pension kasvab ja Eesti oma mitte. Nii saab Rootsi pensionär samast rahast 10 aasta pärast juba 50% rohkem ja 20 aasta pärast 80% .
Mõlemal juhul arvutatakse annuiteet ning statistiliselt elab rootslane meist poolteist aastat kauem. Ehk matemaatiliselt võttes peaks rootslase pension olema väiksem, mitte suurem. Aga tegelikult kaob meie poolt vaadates peaaegu pool rahast hoopis ära.
Me saame aru, et see kõik ei ole kindlustusfirmade kasum. Me väidame lihtsalt, et olemasolev süsteem ei esinda pensionikogujate huve.
Me ei taha maksta näiteks Rootsiga võrreldes kolm korda kõrgemaid pensionifondide haldustasusid. Samuti ei taha me, et meie poolt kogu elu jooksul korjatud pensionirahast saame meie rootslasega võrreldes igakuiselt kolmandiku või poole võrra raha vähem kätte. Meid nülitakse kaks korda: nii raha kogumisel kui ka väljamaksmisel.
See oli Tuleva poolt kirjutatud pöördumise kõige tähtsam mõte. Me ei ole rahul olemasoleva süsteemiga ja kutsume seda muutma. Me saame aru, miks Kindlustusseltside Liit meie pöördumisele nii valusalt reageeris. Meie esindame pensionikogujaid. Loodame, et ka Rahandusministeerium ja Riigikogu.