Eetris Vikerraadios 26. juunil 2018

Eelmises Vikerraadio kommentaaris neli nädalat tagasi avaldasin arvamust, et Eesti Pangal on funktsioone väheseks jäänud. Sellele on järgnenud sõnavõtte nii sotsiaalmeedias kui ka siinsamas ERR-is.

Eesti Panga nõukogu esimees Mart Laar arvas ERR-ile antud intervjuus, et “üldiselt on meil riiki liiga palju hakanud saama”, mis ei seganud tal arvamast, et tema kureeritav Eesti Pank on efektiivne.

Tegelikult näitab statistika pigem vastupidist. Nimelt on Eesti Panga ülalpidamise kulu võrreldes meie majanduse suurusega kaks korda suurem kui on näiteks Saksamaal või Soomes. Samas on Saksamaal terve avaliku sektori kulutuste osakaal SKT-st veidi suurem ja Soomel oluliselt suurem kui Eestil.

Me kulutame keskpanga peale 0,1 protsenti ehk promilli oma SKT-st. Seejuures ei tee Eesti Pank euromakseid. Ehk meie keskpangal on eurotsooni keskpankade nn standardpaketist väiksem teenuste nimekiri ja topelt hind.

Loodame, et valimiste käigus saame targemaks ka selles osas, kui kallist riiki me endale lubada saame ning miks peab Põlva sünnitusmaja olema efektiivne, aga keskpank mitte. Mulle tundub, et loogiline oleks pigem vastupidi.

Aga täna kommenteerin ma hoopis võimalikku intressitõusu eurotsoonis.

Nagu me juba teame, tegi Euroopa Keskpank 14. juunil Riias ajaloolise otsuse ja teatas, et selle aasta lõpus lõpetatakse netovarade ostmine. Ehk siis maakeeli ei trüki keskpangad enam raha juurde. Kohe hakati rääkima intresside tõusust ja hoiatati laenusaajaid.

Draghi tervitas eurotsooni reformiplaani
Kõigest mõni päev hiljem teatas Euroopa Keskpanga president Mario Draghi, et intressid jäävad väga madalaks vähemalt kuni järgmise aasta septembrini. Septembrini ilmselt seetõttu, et Mario Draghi ametiaeg lõpeb järgmise aasta sügisel. Pikemat aega ei sobi temal kommenteerida.

Tegelikult ei ole suurt vahet, kes uueks keskpanga presidendiks saab, poliitika on justkui ette määratud.

Nimelt on Itaalia võlg suurem kui 130 protsenti SKT-st ja Hispaanial ning Prantsusmaal veidi alla 100 protsendi SKT-st. Eurotsoonis kokku veidi alla 90 protsendi.

On selge, et sellise võlakoorma juures ei ole võimalik laenu teenindada, kui intressid peaksid oluliselt tõusma.

Ehk Euroopa Keskpank on oma poliitikas sisuliselt Itaalia ja veel mõne suure riigi pantvang. Piisab vaid intresside tõstmisest kahe-kolme protsendi peale, kui keskpangal tuleb hakata jälle kriisiga võitlema ja võlgu ümber korraldama. Seda aga ei soovi keegi.

Seega saavad laenusaajad suvel rahulikult puhata. Olulist intressitõusu lähiaastatel ei tule. Küll aga peaks inflatsiooni ja intresside peale mõtlema pensionikogujad. Nende raha ei ole inflatsiooni eest kaitstud. •