Ärileht 11.dets. 2013

2013. aastaks on kõik harjunud uue normaalsusega. Ehk olukorraga, kus arenenud maade majandused ei kasva vaid hea on kui nad ei kahane. Olukorraga, kus laenuintressid on madalad ja laenu ikka ei võeta. Olukorraga, kus kõik ideed ei ole automaatselt kasumlikud ärid. Uus reaalsus on ka see, et meie majandus koosneb tuhandetest ja kümnetest tuhandetest ettevõtetest, kelle partnerid on üle maailma. Samal ajal on ühisosa naabruses asuva firmaga, asugu see üle koridori või kõrvaltänaval, praktiliselt olematu. Seetõttu võime ja peame üha enam rääkima arengutest erinevates sektorites kui majanduse arengust ühes geograafilises piirkonnas. Ja küllap huvitab ettevõtjat täna pigem see, mis toimub nende majandusharus ja nendel turgudel, kus nad tegutsevad. Geograafilise mõõte tähtsus on kahanenud ja kahaneb veelgi. Maailm on muutunud.
Toon välja märksõnad, mis minu arvates mõjutasid enam lõppevat aastat.
Mitte kunagi varem pole meie majandus olnud nii globaalne. Lisaks sellele, et siin on palju rahvusvahelisi ettevõtteid, on ka kohalikud ettevõtjad rahvusvahelistesse võrgustikesse oma jala ukse vahele saanud. Ja lisaks on peale tulemas uus põlvkond ettevõtjaid, kes ei mõtle enam kohalikule või regionaalsele turule, vaid kes mõtlevad globaalselt. Viisteist-kakskümmend aastat tagasi olid ettevõtjad väga Eesti-kesksed ja mõned unistasid Balti turust. Skype edu tuules on meil rida tublisid noori ettevõtjad, kes on maailmakodanikud. Nende otsene mõju majandusele on täna veel olematu, aga nad on innustavad eeskujud teistele ettevõtjatele. Ja eeskuju mõju ei saa alahinnata.
Mitte kunagi varem pole meie ettevõtjad nii tõsiselt töötanud ekspordi turgudel. Kui kümme aastat tagasi tegeleti peamiselt kohaliku turuga, siis masu sundis ettevõtjaid teisiti mõtlema ja teisiti tegutsema. Märksõnaks on siin eksport. Ettevõtjate nägemus majandusest erineb täna oluliselt masu-eelsest. Ja see pingutus, mida ettevõtjad on viimase viie aasta jooksul teinud, alles hakkab vilju kandma.
Palgad ja inimeste lahkumine. Eeskätt tänu Ülo Pärnitsa sõnavõtule tuli palga teema lõppeval aastal nii suurelt päevakorda. Hilisemad diskussioonid näitasid, et meil on arvestatav hulk ettevõtjaid, kes ei taha saada täna maksimaalset kasumit ja kes mõtlevad ka pikemas perspektiivis. Loodame, et uuel aastal diskussioon jätkub ja mitte ainult diskussioon. Palgad on sel aastal tõusnud ja tõusevad veelgi.
Majandusdiskussiooni areng. Lisaks palgateemadele on ühiskonnas ka teisi majandusteemasid, mida arutada. Kui seni suudeti diskussioon lämmatada, siis enam mitte. Ja on ka viimane aeg, sest 2012. aastal oli Eurostati andmetel sisemajanduse kogutoodang arvestades ostujõudu, Leedus kõrgem kui Eestis. Vastavalt siis 70 ja 69 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Vahe on arvutusvea piires. Tähtsam on fakt, et esimest korda ei ole Eesti selles arvestuses enam Balti riikide seas esikohal.
Madalad intressid. Me sisenesime viis aastat tagasi kriisi erasektori suure võlakoormaga. Meie õnneks on intressid olnud madalad ja langesid sel aastal veelgi. Ilmselt me väga enam ei üllatuks kui uuel aastal raha hoiustamise eest pangale hakkame maksma. Kui madalale langevad intressid me ei tea aga ilmselt pangad laenusaajatele veel peale ei hakka maksma.
Välisfirmade lahkumine. Sel aastal on palju kõneainet tekitanud mõnede välisfirmade lahkumine Eesti turult. Avalikkusele tuli see üllatusena, et kuidas on võimalik, et selliselt unistuste maalt mõne ära läheb. Tegelikult on asi lihtsam ja suureks paanikaks ei ole veel põhjust. Ettevõtted vaatavad ikka mõne aja järel oma tegevused üle. Ja siis joonistatakse maatriks, mille ühele teljele pannakse äri maht ja teisele teljele kasv. Kui me vanasti olime kastis, kus on väike turg, mis kasvab kiiresti, siis praegu on olukord teine. Paljude välisfirmade jaoks oleme me kastikeses nimega väike äri ja madal kasv. Ja igaüks teab, et selliste äridega ei ole mõtet suurtel kontsernidel tegeleda. Ilmselt näeme me uuel aastal veel nii mõndagi ettevõtet meie turult lahkumas. Kui inimeste väljaränne ei pidurdu, siis on see igati põhjendatud ja ratsionaalne otsus.
Elektripaketid ja elektri “vaba” turg. See aasta oli pealtnäha murranguline meie energeetikas. Sisuliselt aga väga palju ei muutunud. Elekter tuleb ikka samast jaamast ja sama juhet mööda. Ja kui on torm, siis tulevad ikka samad inimesed liine parandama. Muutus see, et me valime kõik kas fikseeritud või “ujuva” hinnaga pakette ja “pakkujaid” on ka rohkem. Kuna keegi ei tea täna missugune pakett siis ikkagi kasulikumaks osutub, oleme me kõik väikest viisi spekulandid ning loodame, et just meie valik on kõige kasulikum. Kuna igasuguseid pakkujaid on palju ja kõigil neil on kallid reklaamikampaaniad, siis tundub mulle, et tarbija sellest võita ei saa.
Nokia. 2013. aastal müüsid Nokia aktsionärid mobiiltelefonide tootmise ja lõppes üks epohh. Nokia mõju Soome majandusele oli ülisuur. Alates otsesest mõjust kuni Soome ettevõtjate eneseteadvuseni välja. Ja seda mõju jagus ka meile. Alates meile tulnud allhankest kuni Eesti Nokia otsinguteni välja. Mul on väga kahju Nokiast aga samas ma loodan, et nendest oskustest ja kogemustest sünnib kümneid ja kümneid uusi ettevõtteid ja Soome majandus sellest kokkuvõttes võidab. Aga kahju on ikkagi ja loodan, et jõuluvana toob mulle Nokia telefoni, mis jääb meenutama seda epohhi ajaloos.