Veelkord maksudest ehk samamoodi enam ei saa
by Indrek Neivelt
Majutusteenuste käibemaksu teema kütab juba teist kuud kirgi . See tundub nii ettevalmistamata teema olevat, et paneb mõtlema, kuipalju veel selliseid punkte koalitsioonilepingus on.
Alustuseks tahan öelda, et mul puuduvad majanduslikud huvid hotelliäris. Samas olen laenuandjana olnud suure osa tänaste hotellide alguse juures ja tean väga hästi nende toimimispõhimõtteid.
Mõned põhjused, miks ei saa tõsta majutusasutuste käibemaksu.
Esiteks on majutusteenus suuresti eksport. Härra peaminister väitis Riigikogu infotunnis, et majutusasutustel on justkui käibemaksu soodustus. Kui see on nii, siis saavad kõik kaupu ja teenuseid eksportivad firmad käibemaksu soodustust. Ekspordi käibemaks on ju null. Ja ei ole vahet kas eksporditakse kaupu või teenuseid. See on üldine põhimõte. Vastavalt statistikale on meil kaks kolmandikku majutatavatest turistidest välismaalased ja välisturistid elavad enamasti kallimates ööbimiskohtades. Seetõttu ei eksi me palju kui väidame, et vähemalt kolm neljandikku majutusasutuste käibest on eksport. Sellest põhimõttest lähtuvalt oli hotellide käibemaks kuni masu aegsele maksude tõstmisele viis protsenti. Seega oleks õiglane majutusasutuste käibemaksu hoopis langetada üheksalt protsendilt viiele protsendile. Mitte tõsta.
Teiseks tahetakse majutusasutustelt ära võtta praktiliselt kogu kasum. Käibemaksu tõusuga plaanitakse riigikassasse saada lisaks kakskümmend miljonit aastas. Samas oli näiteks 2013. aastal majutusasutuste summaarne puhaskasum Statistikaameti andmetel 23.7 miljonit eurot. Sisuliselt toimuks sellega ühe sektori kasumi natsionaliseerimine. Kas käibemaksu tõstetaks korraga või paari protsendi kaupa aastas, ei ole vahet. Hotellid teenivad samapalju kasumit kui koalitsioon plaanib rohkem makse võtta. Samal ajal räägitakse, et ettevõtte tulumaksu me ei saa taaskehtestada.
Kolmandaks võiks käibemaksu tõstmise asemel hoopis palka tõsta. Hotellides on tööjõu kulud umbes kolmkümmend protsenti brutokäibest ehk nn. letihinnast. Käibemaksu tõstmine üheksalt protsendilt kahekümne protsendini on hotellide jaoks sama, mis palgakasv kolmandiku võrra. Eelmise aasta palgadiskussiooni käigus saime juhtiva reformierakondlase kaudu teada, et hotellinduses näiteks palka tõsta ei saa. Huvitav, kuidas on nüüd järsku võimalik käibemaksu tõsta? Riiklik sekkumine palkadesse on valitseva ideoloogia järgi kurjast. Kuigi palgavaesus on kõikide parteide programmide järgi probleem, eelistatakse mitte palgakasvu, vaid raha äravõtmist maksuna ja selle lastetoetustena tagasi andmist. Palgatõusu võiks hotellide töötajad järgmiseks viieks aastaks “tänu” käibemaksu tõusule ära unustada. Hea kui töökoht säilib.
Loodame kõik, et koalitsioon on aru saanud, et majutusasutuste käibemaksu ei ole võimalik tõsta. Samuti oleks absurdne käibemaksu tõstmine ühe protsendi võrra. Alles me langetasime tulumaksu ühe protsendi võrra ja nüüd tahame käibemaksu samapalju tõsta. On väga kilplaslik langetada tulumaksu ja ise samal ajal rääkida palgavaesuse probleemist ning siis tõsta käibemaksu. Sest on ju teada, et käibemaksu tõstmine mõjutab enam väiksema sissetulekuga inimesi ja tulumaksu langetamine neile väga suurt mõju ei avalda.
Maksuerisuste kaotamisel ja eelarveaukude täitmiseks tuleks alustada eluasemelaenu intressi tulumaksuvabastusest. See oli kehtestatud ajal kui elusasemelaenu intressid olid kümme protsenti ja rohkem ning tulumaks kakskümmend kuus protsenti. Täna on eluasemeleanu intressid 2-3 protsenti ja tulumaks kakskümmend protsenti. Seda maksusoodustust ei ole enam kindlasti vaja. Tegelikult oleks pidanud selle tühistama juba 2006. aastal või veelgi varem ja siis oleks ka meie majanduslangus väiksem olnud.
Kindlasti tuleks võrdsustada lahja ja kange alkoholi aktsiisid. Alkoholiaktsiisi ühtlustamine aitaks kaasa mitte ainult riigieelarve täitumisele vaid ka vähendaks alkoholi tarbimist noorte seas. See teine aspekt oleks tegelikult veelgi tähtsam.
Uus kvalitatiivne tase maksunduses tekib alles siis kui rikkamatelt eraisikutelt ja suurematelt ettevõtetelt korjatakse rohkem makse kui täna. Senine lähenemine, et anname kusagile natukene juurde ja selleks võtame kõigilt natukene ära, ei toimi. See peaks nende eelarvevaidluste juures olema tänaseks arusaadav.
Kommentaarid
Astmeline tulumaks on möödapääsmatu. Väikseima rahvaarvuga ja madalaima maksukoormusega Euroopas riiki ei pea.
Ühest küljest loogiline jutt. Ainus, mis mind häirib, on tänasele astmetega üksikisiku maksusüsteemile ühe või mitme maksuastme juurdelisamine.
Eriti huvitab mind siinjuures definitsioon “rikkam eraisik”. Kas see on 1000 EUR kuus teeniv (alla keskmise palga), 2000 EUR kuus teeniv, või näitaks alates 5000 EUR kuus teeniv eraisik?
Hr, Neivelt võiks ise siis riiki juhtima asuda, kui ta nii tark on :)
Ok olgu selle hotelli km´ga kuidas on, pole vaja seda tõsta. Kuid koguaeg jahuda 1000 Eur miinimumpalgast on absurd. Tundub, et ekspankur on reaalsustaju kaotanud.
Mis puutub aga astmelisse tulumaksu, siis Eestis on liiga vara veel hakata varasid ümber jagama. Kahju, et paljud pole sellest aru saanud, et ümber jagamine ei too rikkust juurde.
Oletame, et homsest on eestis alampalk 1000 Eur.
Küll ploretariaat alles rõõmustaks siis, eriti veel ilma hariduseta inimesed, kes on eluaeg ettevõtjaid kapitalistideks ja pursuideks sõimanud.
Mis juhtub aga ettevõtjatega ehk tööandjatega. Nad on sunnitud kas inimesi koodnama, kindlasti korrigeerima kõvasti toote hindu ning väga paljud lõpetavad võib olla poole aasta pärast üldse tegevuse.
Eestisse ei tule enam välisinvesteeringuid, sest meie ebakvaliteetne (loe madala tööviljakusega) töötajaskond, ei ole enam konkurentsivõimeline.
Tulemuseks on võib olla pool aastat lusti ja lillepidu, kuid selle kõik lõpetab üks suur häving, pankrotid, töötus jms.
Eelkõnelejale oponeerides. Meie kõige suurem mure ongi, et sellised inimesed ei juhi riiki. Tänasel päeval on reaalne olukord, kus piisavat kasumit teeniv ettevõtja on nõus selle silmagi pingutamata riigist välja saatma (vahetades kummalise põhjendusega iga kolme aasta tagant sõidukit) kui selle riigi siseselt investeerima (näiteks töötajate heaolu parandades). Väide, et tulemuseks on ettevõtete sulgemine ei ole loogiline, kuna sama tegelaskond ei läheks ju palgatööle. Sama on hindade tõstmisega. Maailm elab enamuses väiksema otsetulu ja suurema ümberjaotamise suunitlusega, ja kohe kindlasti õnnelikumana. Sisetarbimise suurendamine on kindel võti, kui suudaks vaid uhkeldades väljapoole elamise lukumehanismi lahti murda.
No hästi. Oletame, et homsest saavad kõik koristajad, kassapidajad, transporttöölised, abitöölised, pagarid, toodete pakendajad ja muu selline kaader 1000 Eur palka. Kelle palk hetkel kõigub ca 400 – 600 Eur vahel. Mõnele ettevõtjale tähendab see 120% või rohkemgi veel palgafondi suurenemist (sest sotsmaks tuleb sinna juurde veel)….. kuidas on võimalik, et see ettevõte ei tõsta toote hinda, keegi peab ju selle vahe kinni taguma. Sest ega tootmises ei tööta 1 ega 2 inimest vaid ikka terve brigaad.
Kui täna maksab moosipirukas või kreemisai 50 senti, siis peale sellist muutust töötasu osas ei maksa see enam nii vähe, vaid vähemalt 1,5 Eur.
Kui täna minna juuksurisse, siis maksad keskmine meeste lõikus 10 – 15 Eur (on ka odavamaid ja kallimaid kohti), siis pärast 30 – 45 Eur.
Ma ei taha siin üldse väita, et hea töö eest pole vaja korralikku palka maksta. Loomulikult on.
Tahan väita seda, et on teatavaid ametikohti, kus suurema palgamaksmine lihtsalt pole võimalik.
See omakorda tekitab suurt ebavõrdsust. Kui hetkel saab näiteks oskustööline (tisler, elektrik, mehhaanik jms) 1000 Eur, ja siis ühel hetkel hakkab koristaja või tootmisliini abitööline saama sama palju. See on nonsenss. Üks isik on käinud (üli)koolis, omandanud oskused…ja siis saab mingi vend kellel on 8 klassi haridus sama palka.
See oli üks teine ühiskonnakorraldus, kus treialid ja kombainerid said rohkem palka kui kolhoosi esimees või peadirektor.
Ma ise ka ei tea ühtki inimest kes hetkel teeniks praegu kehtivat miinimum palka ikka enamustel see sinna 800- 1000 kanti jääb.
Palgad peavad tõusma koos tootlikusega.
Laiemas pildis on aga Eestit ehitatud alles vähem kui 25 aastat.
Lääne-Euroopa ja Põhjamaad aga on elanud´´vaba´´ turumajanduses 70 aastat. Seda erinevust arvestades oleme siiski päris edukalt arenenud ja jõuame 25 aasta pärast ka samale tasemele kus need riigid 20 aastat tagasi.
Mida vähem ´´riik´´ ehk keskvalitus oma regulatsioonidega majandusprotsessidesse sekkub seda parem saab olema areng.
Vee ühest anumast teise valamisega vett juurde ei tekita..
Sama kehtib ka raha kohta
Eestisse ei tule enam välisinvesteeringuid, sest meie ebakvaliteetne (loe madala tööviljakusega) töötajaskond, ei ole enam konkurentsivõimeline.
Tööviljakus ei ole seotud mitte töötajaskonna vaid juhtkonnaga! Kui töötajate tööd ei osata piisavalt organiseerida, ei ole see töö tegijate probleem vaid töö andjate probleem (ja mida kõrgem on alampalk seda suurem see probleem on). Mida varem sellest tööandjad aru saavad, et küsimus miks keegi just minu firmasse tööle tulla tahab tuleb esitada iseendale, mitte aga oma tulevasele töötajale.
Yritaks eelkonelejaid kokku votta.
Astmeline tulumaks on meil juba olemas. Probleem on esimese astme madaluses, maksuvaba miinimum peab tousma oluliselt. Olemasolev tulumaksu maar on liiga madal. Tostes maksuvaba miinimumi peab tousma ka tulumaksu maar.
Arvan, et ettevotte tulumaksust me ei paase ning maamaksust samuti. Maamaksu voib pidada ka mingil maaral reguleerivaks maksuks – kui soovin rahu ja vaikust oma isiklikul saarel, siis pean ka selle eest maksma.
Mina eeldan, et tulumaksu ja maksuvaba miinimumiga eksperimenteerides ei touse maksukoormus tæna 1000 €-i netopalka teenival isikul.
Alampalga moiste voiks yldse minevikku kaduda. Aga palku tuleb tosta. Tosta saavad edukamad ja nutikamad ja edumeelsemad ja ettenagelikumad jne. ettevotjad. Kui ariplaan eeldab tøøjou kulu 1000 € per tøøtaja, siis pole tegemist ettevotja vaid arikaga. Ettevotjatele on ka selge, et suurem sissetulek (palk tøøvotjale) voimaldab rohkem kulutada. Jarsku ja kasukorras palku tosta ei saa – jouame sinna, kus Ungari oli. Pole vaja omal nahal katsetada.
Edumeelsem/ettenagelikum ettevotja on alati valmis oma tøøtajate heaolusse investeerima. Ka Eestis. Samas kahtlen ma vaga, kas ettevotjaid sulideks kutsuv isik kaituks ise ettevotjana oluliselt paremini. Meie minevik, lapsepolv on sama ning sealt ka kaitumine. Rolli muutumine ei muuda kahjuks kaitumist. Lisan veel, et kiire yldine palgatous viib kindlasti ettevotteid pankrotti ning kahjuks pole uusi ettevotteid, kes eelmised ebaonnestunud ettevotjad toole palkaks. Tøøkohad, mis liiguvad tana Aasiasse ei tule Euroopasse tagasi. Mis edasi saab … Tootlikkus on lihtsalt nii korge, et ei vaja endisel maaral tøøjoudu. Kas tulumaks saab tulevikus olema 90%, et uks tøøtaja saaks uleval pidada uheksat tøøle mitte kvaliftseerunut? Ymberjaotamist eelistav, ylereguleeritud Laane-Euroopa jaab konkurentsile alla. Mitte tana ja homme, aga ylehomme. Inimene eelistab olla riiklikult kindlustatud-potitatud, miks peaks ta ettevotjana unetuid øid veetma ja riske votma? Kiidetud Pohjamaad on ylehinnatud.
Unistan valgustatud monarhist ja visiooniga riigist. Riik peab kahjuks voi onneks (pigem on ta sunnitud) ettevotlust reguleerima-suunama. Naiteks voib tuua uutele tehnoloogiatele ylemineku seoses tøøohutuse ja tøøtervishoiuga. Laste tøøjou kasutamisega jne., sysinikdioksiidiga tootmisega seotud tehnoloogiatest raakimata.
Vahel tekib tunne, et Eestis on konkurentsiga midagi korrast ara. Pisikesed ettevotted tapavad yksteist hinnaga. Ari vaiksus ei luba tegeleda tootearendusega. Ja siis jaab veel viimane ventiil – maksudega manøøverdamine. Kas vaikese omakapitaliga ettevotete loomine ikka annab efekti? 2500 € pole ettevotte alustamiseks just kindlust loov summa.
Koike head!
Ainiga täiesti nõus.
Vabandust, Antiga.
Kuidas saab olla välismaalase ööbimine Eesti pinnal hotellis “eksport”? Majutusteenus osutatakse ju Eestis, seega käibe tekkimise koht on Eesti ja käibele tuleb lisada käibemaks.
Kui ma eksin, siis paluks viidata allikale (näiteks vastavale paragrahvile Käibemaksuseaduses), mille järgi eelmainitud teenus klassifitseerub ekspordi alla.
Ülalkirjutajatele, et Eesti füüsilise isiku maksukoormus efektiivse maksumäära põhjal on praegu tugevalt regressiivne. Maksusüsteemi astmestatusest on mõtet rääkida ainult astmestamise mehhanismi kontekstis.
Indrek, See teine (km tõus võtab kasumi ära) argument on retooriliselt ilus aga päris tõele ei vasta. Käibemaks lisandub käibemaksuta hinnale. Kui baashinda ei tõsteta, siis käibemaksu tõusu tulemusena teenus kallineb lõpptarbijale (eraisikule). Saadud lisanduv käibemaks tuleb kulude samaks jäädes riigile maksuna ära maksta.
Mõju kasumile avaldub siis kui muutub kas müügi ühikuhind või müügi maht. Ühikuhinda hotellid ilmselt ei muuda. Müügimaht võib väheneda aga see sõltub nõudluse hinnaelastsusest, mis piirkonniti ja hinnatasemeti on erinev. Kasumlikkuse muutus omakorda püsikulude osakaalust, mis hotellinduses on kõrge.
Spekulatsioon, aga pakun, et 10% km-ga hinnatõusu vähendab mahtu keskpikas perspektiivis tublisti alla 10%. Kõigil on võimalus ka hinda tõsta, mis tähendab keskeltläbi suuremat hinnatõusu kui pelgalt KM määra muutus.
Võib-olla Sul on kõik numbrid ja reageerimisplaanid käepärast ja oled vastava arvutuse teinud aga selline otsene seostamine pole korrektne.
1. Tänane ettevõtluse maksustamise põhimõte on iseenest mõistlik. Kui omatarbeks ettevõtlusest raha välja ei võeta, siis pole ka midagi maksustada. Samas tuleb tähelepanu osutada asjaolule, et laenude ja mujale riikidesse nn ivesteeringute näol viiakse ettevõttest ja riigist välja tohutu hulk raha, mida hetkel samuti ei maksustata. Ettepanekuna võiks kõik sellised “investeeringud” maksustada, sest järelikult oma riigis ei ole enam kohta raha paigutamiseks ja raha on nii palju, et võib selle muujale riiki paigutada, et sealset majandust edendada. Sellise tegevusega kaasnevad sageli hämarad, kontrollimatud rahapaigutused, mis päädivad labase maksuvaba rahakantimisega oma taskusse. Kohalik EMTA aga vaatab lolli näoga pealt ja on sunnitud riigieelarvesse raha saamiseks ettevõtjate autode parkimist konrollima kuna ebaõnnestunud seadusemuudatused vähendasid senist laekumist neli korda. Kes sellise lolluse korraldas – loomulikult reformierakond.
2. Absoluutselt eemaltõukav on reformierakonna siiani kestev mantra – maksudega ei mängita. Samas lubatakse zombistunud pilgul endiselt alandada tööjumakse (sotsmaks1%), hiljuti täideti oma suur lubadus alandada tulumaksu 1%. Kes sellest maksualandusest võitis? Milline töötaja.? Isegi ettevõtjad ei pea sellistm aksukärbet mõistlikuks. Riik aga kaotas tuludest ca 200 Meur ja nüüd kangutatakse aktsiiskangi taevani. Valitseva kamarilja poolt on äärmiselt silmakirjalik korrutada „tööjõumakse tuleb alandada kuna need on võrreldes EU keskmisega kõrgemad“ ja seepärast ei ole me välisinvestoritele ahvatlev kekskkond. Jah on küll kõrgemad ca 5%. Samas tööjõu kulust moodustab lõviosa palk, mis Eestis on ülimalt madal (ca 3x ) madalam võrreldes EU keskmisega. Kus need investorid siis on , tahaks küsida?
3. On ebanormaalne mõelda, et astmeline tulumaks karsitab rohkem tulu teenivaid inimesi. Kui näitena tuua isik, kes teenib nt 3000€ kuus kätte ja mingi valemiga peaks tema sissetulek astmelise tulumaksuga langema nt 100 eurot ning see osutub isikule väljakannatamatult ebaõiglaseks, siis võib vabalt eeldada, et sellist töötasu maksev asutus on võimeline töötasu ka tõstma, et isik palgavaesusesse ie langeks.
Astmelise tulumaksuga on täiesti võimalik kombineerida selliseid astmeid, kus madalama sissetulekuga inimesed võidavad oluliselt, kõrgema sissetulekuga inimesed aga ei võida ega kaota või siis loovutavad minimaalselt. Selline ongi tänapäevane sotsiaalne ettevõtlus ja elumudel.
Kuna aga reformierakond on astmelise tulumaksu osas ennast sisuliselt “nurka värvinud”, siis ei jää neil ka parima tahtmise juures muud üle kui leiutada ainult uusi ja uusi kaudseid makse, mis muudab Eesti elu –ja ärikeskkonna kehvemaks.
Alan:
Piltlikult näitan kuidas käibemaksu tõus kasumi ära sööb:
Täna on hotellitoa hind 109 € koos käibemaksuga. Homme on hotellitoa hind 109 € koos käibemaksuga. Hinda konkurentsi tingimustes ju lihtsalt ei tõsta. Konkurents ei eksisteeri vaid Tallinna hotellida vahel, vaid Tallinna, Riia, Helsingi jt. hotellide vahel. Homsest hinnast kuulub käibemaksule 13,40 € varasema 9 € asemel. Antud näites kaotab hotell igas päevas 4,40 € tänu käibemaksu 5%-lisele tõusule. Ja ongi kasum läinud!
Turism on Eesti jaoks üldse kurb teema – kui tulevikku vaadata. Iga päev tõuseb Riias lendu ca 3 korda rohkem lennukeid, Helsingis enamgi veel. Ühenduste võrk ja lennutihedus on olulised riigile, mis asub Euroopa serval. Turist alustab reisi valikut transpordiühendust valides, alles siis järgnevad hotell, autorent jne. Kohalik lennuettevõte on meile väga tähtis, sest konkurents siin väikese rahvaarvuga ääremaal ei tomi (vähemalt lennunduses küll). Airbaltic’u näitel on ka siinkandis võimalik lennufirma üles ehitada, lihtsalt aeg on käest lastud ja lätlastele konkurendi loomine läheb väga- väga kalliks.
Aga see on teine jutt.
Suured tänud hästi läbimõeldud mõtteavalduste eest. Mul on hea meel näha, et Indrek Neivelt näeb vajalikuks maksuerisuste kaotamist eluasemelaenu intressi tulumaksuvabastuse puhul. Tegemist on laenamist soodustava maksuvabastusega, mis paneb investeerima betooni, kui muudesse produktiivsematesse varadesse (nt finantsinstrumendid) ja suurendab inimeste võlakoorem. Selle tagajärjel kannab majandus (varad oleks võinud investeerida reaalmajandusse). Jagan Indreku seisukoha, et selle maksuvabastuse reaalne mõju eelarvele on marginaalne.
Lõpetuseks, selle maksuvabastuse lõpetamise puhul tuleks anda 1 kuni 2 aastat aega, et vältida üleliigse kahju tekitamist inimestele, kes on seni maksuvabastusega arvestanud.