Kui sa tervet kasumit ei jaksa ära anda, siis anna poolgi.

by Indrek Neivelt

Nii võiks nimetada valitsuse “vastutulekut” majutusasutustele maksustada käibemaksuga eksporti  ja tõsta käibemaksu vähem kui alguses lubati.

Kujutame ette, et meil on kaks majandusharu.

Majandusharus A töötab  kuus ja pool tuhat inimest, tuludest kolm neljandikku on eksport ja kogu sektori puhaskasum on veidi üle 20 miljoni euro aastas (näiteks 2013: 23.7 miljonit).

Majandusharus B töötab neli ja pool tuhat töötajat, eksport on praktiliselt null ja puhaskasum 300-400 miljonit eurot aastas (näiteks 2013 442 miljonit ja 2014 327 miljonit).

Kui eelarvesse on juurde vaja kakskümmend miljonit, siis kummast sektorist te selle raha maksudena võtaksite ja miks?

Kummast sektorist plaanib raha võtta meie valitsus?

 

Selline võiks olla gümnaasiumi lõpueksami küsimus.

Majandusharu B on pangandus ja A on majutus. Tegelikult on olukord veelgi absurdsem. Arvata on, et selle otsuse tulemusel suurenevad pankade laenukahjumid ja kindlasti ei taha keegi lähitulevikus uut hotelli ehitada ning pankadel jäävad laenud andmata. Rääkimata hotellide töötajatest, kellel palgatõusu võimalused ära lõigati ja sellega ka tõenäoliselt uued laenud.  Täpseid arvutusi ei ole siin võimalik teha aga kindlasti ei ole see mõni miljon aastas aga on  rohkem. Tegelikult oleks pankadel kasulikum paluda valitsust ise see puudujääv 10-15 miljonit  ära maksta, mis “vastutuleku ja kompromissi” tulemusel majutusasutustelt plaanitakse võtta.