Tulumaksu maksavad edukad ettevõtted siis, kui nad maksavad dividende. Ja pikas perspektiivis maksavad dividende ning sealtkaudu ka tulumaksu kõik ettevõtted. Meie tulumaksuvabastust võiks nimetada seetõttu edasilükatud tulumaksuks ning Eestis kehtib pigem edasilükatud tulumaksu seadus.

Äripäeva hinnangul (vt Kapital on Eestis hästi kasvama läinud 11.07. juhtkiri) pankadele selline seadus ei meeldi ja seepärast oli väidetavalt ka allakirjutanu seaduse juurutamise vastaste seas. Tõendusmaterjaliks sellele seisukohale on justkui laenuportfelli aeglane kasv ja pankade selle võrra väiksemad tulud.

Esmapilgul tundub see ju loogiline. Äriühingutele antud laenude maht kasvas võrreldes möödunud aastaga vaid 8,4%. Vaadates numbritesse süvitsi, võib näha, et 2000. a kasvas Hansapanga Grupi laenuportfell Eestis 27%, s.o peaaegu 4 mld krooni. 1999. a oli kasv 14,6%, s.o 1,8 mld krooni. Võiks väita, et nn tulumaksuvabastus on kiirendanud laenuportfelli kasvu.

Minu hinnangul on majandus lihtsalt aktiviseerunud ja oleme üle saanud nn Vene kriisist. Ettevõtetele antud laenuportfelli kasv Eestis on mõõduka 10% lähedal ka seetõttu, et näiteks Hansapank on oluliselt suurendanud liisingu ja faktooringu osatähtsust ettevõtete finantseerimisel. Nii kontrollime me paremini oma riske. Samal ajal liisingfinantseerimine nimetatud 8,4% ei kajastu. Hinnata pankade laenuportfelli kasvu aeglaseks on seda huvitavam, kui on teada, et tavaliselt annab pangajuht Neivelt aru nii Eesti Pangale kui reitingu-agentuuridele laenuportfelli liigkiire kasvu põhjustest.

Ei maksa kunagi alahinnata pankuri suhtumist riski. Kui ettevõtte kasum on suurem ja omavahendeid selle võrra rohkem, on ka risk panga jaoks madalam. Iga ettevõte teab, et pank eelistab laenuvõtjana näha korralikult kapitaliseeritud firmat.

Hansapanga Grupi kasum oli tänu uuele seadusele mullu üle 200 mln krooni suurem. Seeläbi võitsid meie aktsionärid ja kerkis aktsia hind. Avaliku ettevõtte juhi jaoks on aktsiahind ja kasum üks edukuse tähtsamaid mõõdupuid. Selleks, et sama raha teenida laenuportfelli pealt, peaks laenuportfelli kasv olema oluliselt suurem. Seega ka riskid.

Ma arvan, et nendest argumentidest piisab. Minule kui pangajuhile, nagu enamikele ettevõtete juhtidelegi, meeldib nn tulumaksuvabastus väga. Midagi paremat oleks ühelt valitsuselt palju tahta. Kodanikuna olin selle muudatuse suhtes skeptiline kaks aastat tagasi ja olen seda tänaseni. Kahjuks ei suutnud ka Kaubandus-Tööstuskoja uuring minu suhtumist muuta. Ehkki poolteist aastat on kindlasti lühike aeg ja täna veel ei saa põhjapanevaid järeldusi teha.

Kaubandus-Tööstuskoda tegi esimese tõsise ja tänuväärse katse uurida maksu-uuenduse mõju. Loodan, et see ei jää viimaseks uuringuks. Mind huvitabki esmalt see, kas maksuuuendusega seoses on meie majanduskasv suurem ja tööpuudus madalam. Kas on rajatud uusi eksportivaid ettevõtteid, mis aitaks tagada pidevat majanduskasvu? Kas on mõni välisfirma toonud siia oma peakontori koos inimestega ja sellevõrra laekub rohkem üksikisiku tulumaksu? Kui palju on kasvanud ettevõtete sponsorsummad?

Kuna vajame selle maailma mõistes eksperimendi põhjalikku analüüsi, loodan, et tulumaksuvabastuse mõju uuritakse lähiaegadel süvitsi ja see saab üheks populaarseimaks uurimisvaldkonnaks Eesti kõrgkoolides.

Indrek Neivelt
Hansapanga Grupi peadirektor

Viide: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=1962/arv_vastukaja_196201