Rail Balticu üle kahtlesin ma siinsamas blogis poolteist aastat tagasi. Ei uskunud ma siis ega usu ka täna, et see piisavalt kasutust leiab ja  ära tasub. Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus isegi olemasolevale raudteele on vaja hakata peale maksma. Seda poleks ma küll mõni aasta tagasi uskunud, et peame hakkama Eesti Raudteele peale maksma. Lennuliiklusele maksame. Praamidele maksame. Siseriiklikust rongiliiklusest ja tasuta ühistranspordist rääkimata. Aga maksjaid jääb iga aastaga vähemaks.

Täna tundub, et Rail Balticu projektis uskujaid on veelgi vähemaks jäänud. Reisijate vedamisse ei usu enam ka asjamehed ise. Ja pealegi lendab nüüd Berliini ka otselennuk. Poolteist tundi ja oled kohal. Väga mugav. Ja hinnalt odavam kui raudteed mööda sõita.

Kaubavedu on kogu aeg selline udune olnud. Üldiselt ei ehitata kaupade vedamiseks raudteed mereteega paralleelselt. Sest merd mööda kaupa vedada on alati oluliselt odavam.

Siis on veel argument, et soomlased on väga huvitatud ja nemad hakkaks oma kaupa raudteed mööda vedama. Ma kahtlen selles väga.  Aga kui see oleks tõsi, siis ei oleks ju midagi lihtsamat kui võtta Soome raudteefirmalt garantii vähemalt poolele vajaminevast kaubavoost. Kui keegi tahab kaubanduskeskust ehitada ja pangast laenu saada, peab ta tooma tulevaste suuremate rentnikega eellepingud. Selleks, et riskid oleksid maandatud. Nii käituvad kõik korralikud pangad üle maailma. Aga kaubanduskeskus  on  võrreldes raudtee projektiga väga pisikene.

Ei ole midagi loogilisemat kui oma potentsiaalsetelt klientidelt vajalike kaubakoguste kohta korralik garantii võtta. Mitte lihtsalt kiri aga garantiikiri. Ja kui partnerfirma ei ole piisavalt tugev, siis tuleks ka pangagarantii lisaks. Erasektoris ei saa keegi sellist summat  jutuga, et naabrid on väga huvitatud. Nõutakse garantiisid. Piinlik on sellist asja isegi meelde tuletada.

Sellega seoses on mul ettepanek vajaliku omafinantseeringu jaoks kaasata eraraha. Selleks, et viia kogu diskussioon projektist uuele tasemele. Muidu on nii, et ühel päeval loeme lehest, et riik võttis raudtee finantseerimiseks mitusada miljonit eurot laenu.

Investeerimist ootavat raha erasektoril jätkub. Kõik kohalikud investeerimispankurid räägivad, et inimestel seisab liiga palju raha pangakontodel ja börsil on vähe firmasid. Korraldame aktsiate avaliku müügi ja paneme aktsiad börsile. See oleks ka lakmuspaberiks saamaks aru, kas projekt on elujõuline või mitte. Kas seda raudteed ka tegelikult vaja on või mitte. Missugustel tingimustel ja missuguste garantiidega sinna raha investeeritaks? Kas asjaga tegelenud ja tegelevad avaliku sektori  töötajad oma isiklikku raha paneks sellesse projekti? Ja kui paneks, siis mitme kuu palga? Kas pensionifondid sinna meie ühist  raha investeeriks?

Kokkuvõttes kutsun üles olema  võõra rahaga käitumises teistele eeskujuks. Ja saamaks kindlustunnet, et oleme raudtee ehitamisega õigel teel, müüme aktsiad ka erasektorile. See viiks diskussiooni hoopis uuele tasemele.