Isesõitvad veoautod ja pakirobotid või kaubarong?
by Indrek Neivelt
Karli Lamboti sulest oli 9. märtsi Postimehes (http://arvamus.postimees.ee/4040253/karli-lambot-kogu-riigi-arengu-eest-vastutust-vottes) väga hea arvamusartikkel Rail Balticust. Artiklit lugedes sai aru, et teemad olid läbi mõeldud ja artiklist paistis hea peremehe elufilosoofia. Peremehe oma, kes mõtleb kaugemale tulevikule, mitte ainult tänasele päevale. Sest olgem ausad: valdav enamus meist mõtleb ikka kategoorias, et kui Euroopa Liit raha annab, siis tuleb see ära kulutada. Kas meil seda vaja on või mitte aga kui antakse, tuleb vastu võtta. Peremees nii ei mõtle. Nii mõtleb moonamees.
Rail Balticu maaletoojad on pidanud viimasel ajal tunnistama, et reisijate vedu ei olegi tähtis. Tänase jutu põhjal saan aru, et raudteed on vaja kauba vedamiseks ja peamiselt just Soome kauba vedamiseks. Samas soomlastel mingit vajadust raudteed mööda kaupa vedada ei ole. Nad ei taha kaubavedu garanteerida ega tulla ka kaasaktsionäriks. Ehk oma nahka nad mängu ei pane.
Mind teeb see väga ettevaatlikuks. Soomlased on meist majandusasjadest oluliselt kogenenumad ja targemad. Ja kui nemad ei ole nõus riske võtma, siis me peaksime veel mitte üheksa vaid üheksakümmend korda mõõtma enne kui lõikama asume.
Kuidas mõjutavad raudteed isesõitvad veoautod?
Tänaseks on Rail Balticu maaletoojad asunud seisukohale, et suur osa maanteed mööda sõitvast kaubast läheb raudteele. Seda ei saa aga muidu kui administratiivsete meetmetega ehk kõrge maksuga autotranspordile. Kuna asume Euroopa keskustest kaugel, siis sellised maksud muudavad siinse elu veelgi kallimaks. Kas me seda tahame?
Rail Balticu poolehoidjad on minu arvates unustanud ühe tähtsa trendi autotranspordis. Kümne aasta pärast, siis kui raudtee peaks valmis saama, on maanteedel ilma juhita sõitvad veoautod. Robot aga teatavasti puhkust ei vaja ehk keskmine liikumise kiirus peaks oluliselt kasvama. Lisaks väheneb juhi palga võrra transpordi kulu. Ehk vähenevad kulutused ja kasvab liikumise kiirus. Autotranspordi konkurentsivõime kasvab oluliselt. Oleks hea kui mõni selle valdkonna spetsialist erinevaid tulevikustsenaariumeid meile rohkem selgitaks. Seda oleks meil kõigil huvitav teada.
Arvestades tänast olukorda ja võimalikke tulevikustsenaariumeid, oleks meile rohkem vaja korralikku maanteed Euroopasse. Ja loomulikult lennuliine. Tuleb aru saada, et kõikide projektide jaoks meil võimalusi ei ole. Meil ei ole ei raha ega ka ehitusvõimsusi, et ehitada järgmise kümne aasta jooksul valmis nii raudtee kui ka peamised maanteed kolme-neljarealisteks. Ühe peab valima. Parteide lubadustes võivad mõlemad korraga kirjas olla. Tegelik elu nii ilus ei ole. Ja laenu peaksime nendeks ehitusteks kindlasti võtma. Oma maksulaekumistest meil ei piisa, et finantseerida tähtsamate maanteede ja uue raudtee ehitust.
Mina panustaks pigem maanteede kaasajastamisele ja autotranspordile.
Tegeleks pigem tulevikutehnoloogiatega.
Maailm muutub ja uued tehnoloogiad arenevad kiiresti. Reaalsuseks on saamas isesõitvad autod. Ka meie tublid insenerid suudavad maailmaga ühte sammu käia. Eesti insenerid firmast Starship Technologies on teinud valmis maailma kuulsaima pakke laiali vedava roboti. Ja meil on pakiautomaate tootev firma Cleveron oma innovaatilise toote ja suurte lepingutega. Me ei teadvusta seda endale aga Cleveronis oleme me kõik kaasaktsionärid kuna see oli Arengufondi esimene investeering. Neil ja paljudel teistel ettevõtmistel on täna võimalus kasvada suureks ja saada Eesti Siemensiks või Koneks. Just selliste firmade käekäigust sõltub meie tulevik. Me peame tehnoloogiat rohkem välja müüma. Kõik need Euroopa Liidu toetused on selles mõttes lõks, et me ostame sisse teiste Euroopa Liidu riikide tehnoloogiaid. Ja nagu Rail Balticu loost näha kulutame oma aja nende peale. Ei maksa ennast petta väitega, et meil jätkub ressursse tegeleda kõikide teemadega. Seda meil ei ole. Küsimus on prioriteetides. Ja otsustes, millega on mõtet tegeleda ja millega mitte.
Riigina peame me toetama hoopis neid firmasid, kes siin midagi arendavad ja ekspordivad. Paneks oma peamise fookuse sellele, et sellised ettevõtted oma tootmise ja arenduse siia jätaksid. Sellest oleks kasu meile kõigile. Raudtee ehitusest võidaks ainult Euroopa mõned suurtootjad ja siinsed maaga spekuleerijad.
Kommentaarid
Kahjuks ei saa nõustuda nende argumentidega. Karli Lambot näeb asja võib-olla heaperemehelikult aga siiski tendentslikult. Alustame sellest, et Rail Baltic on volüümi osas peamiselt reisijateveoks, sest suurem osa liikumisest hakkab toimuma reisitranspordi sektoris. Seetõttu on vaja ka kiiret raudteed 1h Pärnusse, 2h Riiga võimaldab tuntavalt ühendada turgusid. Riia annab majandulikult tuntavalt laiema perspektiivi, kui Tallinn-Tartu ajalise vahe marginaalne vähendamine. Seda nii Riia-Tallinn liinil, kui ka Pärnu-Rapla-Tallinn (kokku 12 peatust) liinil. Nõudlust arvestuslikult on piisavalt (võrdlusena Tallinn-Helsingi (ca 2,5-3h) 10 mln reisi, Tallinn-Pärnu-Riia vajaks kordades vähem. Maanteetransport (ka isesõitvate autodega) on siiski keskkonnale koormavam ja jääb ka pikas perspektiivis aeglasemaks. Olen nõus, et see on kaubavedudeks 300 km ülatuses paindlikum ja tõhusam kui rong, mis ei tohiks tähendada viimase unustamist. Tulevikutehnoloogiatega saab tänase tegevusena arvestada ainult juhul, kui need on olemas ja sobituvad üldisesse transpordivõrgustikku (Hyperloop näiteks ei ole veel tehnoloogiliselt tõestatud – mis ei tähenda, et sellega ei peaks tegelema). Firmade osas on olemas Rail Baltic Business Network st hulk firmasid, kes näevad potentsiaali Rail Balticus. Soome argumentidest ei saa ma siiski üldse aru, sest alles läinud aastal Soome logistikakonverentsil tutvustatud uuringus pidasid sealsed transpordivaldkonna ettevõtjad RB’d kõige olulisemaks transpordiarenduseks Soomes!!! Samuti ei saa ma aru vastandamisest, sest Rail Balticu arendamine ei tähenda, et peaksime Tartu ja Peterburgi suuna arengu unustama – need on sama tähtsad, lihtsalt siseriiklikult pole seda tähtsustatud (kui Euroopa meile selleks raha ei anna, siis ise me ju ometi ei tee?!). Rahastuse osas ei hakka rääkima aga TEN-T võrgustikku tuleb vaadata nii Euroopa poolelt, kui oma mättalt, siis ei ole mõeldv, et eelistame terve eesti asfalteerimist, sest olukorras, kus Karli Lambot ühelt poolt sarjab RB’d ja samal ajal nõuab neljarealist Pärnu maanteed on tema juttu tõsiseltvõetavana võtta võimatu, seda eriti keskkonna ja liikumiskiiruse aspektist. Näitena võiks tuua ka neljarealise Tartu mnt vs raudtee: 1. Neljarealise maantee ehitusmaksumus on sama või pigem kõrgem kui raudteel 2. Maantee ei võimalda ajasäästu (maanteel kiirus max 110 km/h, raudteel siin näites üle 200km/h, Tartu näitel 2,5 h vs 1 h), 3. Raudtee on tunduvalt ohutum transpordiliik 4. Raudtee on keskkonnasõbralikum (suurem hulk inimesi, kaupu väiksema energiakuluga) ja juba täna on raudteel taastuvenergia kasutusel. 5. Maantee eelis on paindlikkus aga samas on keskkonnamõju sedavõrd palju suurem, et rohelise maailmavaatega inimesed Euroopas eelistavad raudtee arendamist (põhjus, et ajakokkuhoid suudab selle teha atraktiivseks). 6. Maanteel ei maksa kasutaja üldse, see on puhas avalik raha. Kindlasti on mitmeid aspekte milles ma ei ole Rail Balticu toetaja aga üldiselt ei saa selle artikli järeldustega nõustuda. Olukorras, kus globaalselt liikuvus suureneb (inimesed liiguvad järjest enam ja nõuavad kiiremaid ühendusi) ja meie mahajäämus on juba selline, et asume aeg-ruumiliselt Kesk-Euroopast kaugemal, kui Portugal. Meie konkurentsivõime seoses maismaatranspordiga lõpeb Poolas (peamine sihtturg on Saksamaa) ja samas on Pärnu maantee umbes? Lennuühendustega ka just ei hiilga. Kui soovime olla perifeeriaks, siis on headele transpordiühendustele vastuseis arusaadav, majanduse arengu seisukohalt mitte. Sagedaste liikumistega Riiga olen isiklikult veendunud, et Tallinna ja Riia (laiemalt Baltikumi ja Soome) tugevamast kokkukasvamisest, ning välisühenduste paranemisest võidab piirkonna majandus märgatavalt. Ja kui sisse tuua järjest kasvav Tallinn-Helsingi (meie ainuke päriselt toimiv välisühendus), siis seda enam vajame oma geopoliitilise positsiooni tugevdamist (kus on hea ühendus Stockholmi ja Peterburgi vahel (miks kaubad lähevad Soome kaudu?), täpselt samuti Varssavi-Riia-Tallinn-Helsingi. Oluline on ühenduse arendamine Tartu kaudu Riiga olemasoleva raudteelaiuse peal (mitemel põhjusel on see mõistlikum) see ei ole RB’ga vastuolus). Ja tulevikutehnoloogiatele peame olema avatud, kuid neid saab päriselt oma tegevuses kasutada, kui nad on olemasolevad ja tõestatud, ning omavad konkurentsieelist.