Avaldatud ERR-is 3. novembril 2018

Erakond Isamaa tegi esmaspäeval ettepaneku pensioni II sammas vabatahtlikuks muuta. Helir-Valdor Seeder on sellest juba varemgi rääkinud aga see, et erakond selle taha tuli, oli mulle üllatus.

Me oleme huvitavas olukorras: konservatiivset maailmavaadet esindavad erakonnad tahavad pensioniks kogumise vabatahtlikuks muuta ja liberaalsed erakonnad arvavad, et inimest tuleb sundida pensioniks koguma.

Huvitav vastuolu. Igatahes positiivne on see, et teema on aktuaalne ning diskussioon üsna tuline.

Kogumispensioni teemalisel diskussioonil on kaks tasandit ja vahetevahel on ka endal raske aru saada, mis tasandil vaidlus toimub.

Esimene tase puudutab fondide madalat tootlust. Sellel tasandil on teemadeks ebaõiglaselt kõrged fonditasud, erinevad varaklassid ja piirangud. Kas fondihaldurid ikka esindavad pensionikogujate huve või ainult oma aktsionäride huve jms.

Sellel tasandil on loodud Tuleva, kes tahab oma liikmetele pakkuda parimat võimalikku tootlust. Ja fondi tootlust võrreldakse sellel tasemel inflatsiooniga. Ma nimetaks seda mikrotasandiks. Sellel tasandil ei ole vaidlust, kas pensioniks on mõtet korjata või mitte. Siin arvavad kõik, et koguda on vaja. Küsimus on ainult, kas see on kohustuslik või mitte.

Teine tase on makrotase.

Selle tõi välja Kristjan Järvan, kes vaatab esimest ja teist sammast koos ning leiab, et süsteemi tervikuna vaadates peaks pensionifondi tootlus ületama palgakasvu. Mitte inflatsiooni aga palgakasvu!

Vastasel juhul oleks süsteemile tervikuna kasulikum esimene sammas.

Ja arvestades rahandusministeeriumi pikaajalisi prognoose tuleks pensioni II sammas üldse likvideerida. Selle tasandil on ka Helir-Valdor Seeder, kes sellisesse pikka kogumisse ei usu ja arvab, et lapsed maksavad pensioni, mitte sambad.

Vaidlus käib segamini erinevatel tasanditel ning orienteeruda selles on väga raske.

Vabatahtlikuks muutmise suurem mõju

Loomulikult ei tervitanud kõik asjaosalised Isamaa ettepanekut positiivselt. Huvitav, miks Eiki Nestor sellele ettepanekule nii valusasti reageeris ja arvas, et see, kui inimene penisoni II samba rahaga oma kiirlaenu tagasi maksab, on paha. Sellega ma nõus ei ole.

Miks?

Pangad on andnud tarbimislaene välja summas 800 miljonit eurot keskmise intressiga 15 protsenti ja keskmise kulukuse määraga 20 protsenti aastas.

Lisaks veel teiste krediidiandjate laenud ehk kokku on kõrge intressiga laene väljastatud üle ühe miljardi euro. Ja nende laenude keskmine intress on 20 protsendist kõrgem. Eluasemelaenu keskmine intress on 2,5 protsenti.

Kui vaadata pensionifondide tootlusi, siis need peaksid ületama eluasemelaenu intressi. Kõik fondid kahjuks seda ei suuda. Aga kallite laenude intresse ükski fondihaldur ületada kindlasti ei suuda.

Kakskümmend protsenti on igal juhul kättesaamatu. Ehk kui me vaatame seda üksikisiku vaatenurgast, siis oleks väga hea kallis laen oma säästude arvelt tagasi maksta. Saaks laenu maha maksta ja kulutused laenu intressidele langeks.

Me ei tea, kuidas jaguneb see neli miljardit pensionifondide raha erinevate laenusaajate vahel ning saame vaid oletada. Tarbimislaenu lepinguid on 450 tuhat ja lisaks teised lepingud. Need on lepingute arv, mitte laenusaajate arv.

Me ei tea kui suur on inimeste või perede arv, kellel on kallis laen. Aga suure tõenäosusega jääb inimeste arv 200 ja 300 tuhande vahele.

Ehk keskmiselt on tarbimislaenu võtnud inimesel laene umbes 4000 eurot. Samal ajal on keskmiselt inimesel pensionifondides veidi alla 6000 euro. Suure tõenäosusega saaks enamiku kui mitte praktiliselt kõik kallid tarbimislaenud pensionisäästude arvelt tagasi maksta.

II samba raha kasutamine laenu tagasimaksmiseks oleks laenuvõtjatele väga suur kergendus. Kindlasti langeks paljude inimeste stressitase ning elu läheks selle tulemusel paremaks. Väiksem stressitase on kasulik ka tervisele. Ei ole kerge elada, kui sa pead tihtilugu lühiajalist ja kallist laenu võtma.

Kokku jääks Eesti inimestele siis aastas kätte kakssada miljonit eurot, mida nad millekski muuks kui intressideks kulutaksid või ka näiteks säästaksid. See on ju väga hea tulemus.

Ja pankadel jääks 200 miljonit aastas teenimata. Pluss fondihaldustasu. See on rohkem kui veerand pangandussektori tuludest.

Seega arvan ma, et Isamaa ettepanek on väga riigimehelik ning aitab reaalset väga suurt osa inimesi.

Ma ei saa aru, miks Eiki Nestor selle vastu on, et inimestele raha rohkem kätte jääb ja pankade tulud vähenevad?

Mis on vastuargumendid?

Vastuargument on, et nagu inimene vabaneb laenust, siis võtab ta kohe uue.

Kindlasti on laenusaajate hulgas ka selliselt käituvaid inimesi. Kui palju neid on, me täna ei tea. Kindlasti saaks selle sotsioloogilise küsitlusega selgeks teha.

Samuti arvavad paljud, et pensioni II sammas on inimese ainukene sääst ning Eesti inimestel on liialt vähe sääste. Paraku on see kahjuks nii, et ei saa olla olukorda, kus kõigil on ainult säästud. Keegi peab ju ka laenu võtma.

Tavaliselt ongi nii, et noored võtavad laenu ning keskealistel ja vanematel on säästud. Riik peaks soodustama inimeste ratsionaalset käitumist. Ja ratsionaalne on kõigepealt tagasi maksta kallid laenud.

Kokkuvõttes tahan öelda, et II pensionisamba vabatahtlikuks muutmise mõju on palju-palju suurem, kui meile esmapilgul tundub. Ja selle mõju ei ole mitte ainult majanduslik.